Linnulaul

Sebastian Faulksi romaan „Linnulaul“ on mitmekihiline ja ajalooliselt laiahaardeline teos, mis põimib armastuse, sõja ja mälestuse teemad. Romaan hargneb kahel ajatasandil: esimeses maailmasõjas ning peaaegu seitsekümmend aastat hiljem, kui noor naine üritab lahti harutada perekonna vaikitud saladusi. Keskne lugu järgib noort inglise meest Stephen Wraysfordi, kes satub Prantsusmaale ärireisile, armub abielunaisega ja jääb seejärel Esimese maailmasõja keerisesse. Faulks loob detailse ja meelelise pildi ajastust, kus elu ja surma, armastuse ja hävingu piirid on hägustunud.

Romaani keskosa on pühendatud sõjakogemustele, eriti kaevikusõja julmusele ja absurdile. Autor ei püüa romantiseerida ega heroiseerida, vaid kujutab ausalt sõdurite igapäevaelu, hirmu, reetmist ja püsivat psühholoogilist haavatust. Stephen muutub sõja jooksul märgatavalt – tema sees põimuvad tundetus ja lootus, inimsuhete kildudest kerkivad küsimused identiteedi ja vastutuse kohta. Teose hilisem ajaliin, mis jälgib Elizabethi uurimistööd, seob mineviku olevikuga ning osutab sellele, kuidas sõda jätab jälje põlvkondade vahele, isegi kui selle tagajärgedest otseselt ei räägita.

Sebastian Faulks (sünd. 1953) on briti kirjanik, kelle looming on sageli keskendunud ajaloole ja inimsuhete keerukusele selle taustal. „Linnulaul“ (originaalis *Birdsong*) kuulub tema nn Prantsuse triloogiasse ja on üks tema tuntumaid ning mõjukamaid romaane. Seda on hinnatud eriti sügava inimliku mõõtme ja tundliku keelekasutuse poolest. Romaanist on valminud ka teatrilavastusi ja teleseriaal, mis on aidanud teose mõjusat sõnumit tutvustada laiemale publikule. „Linnulaul“ ei ole pelgalt sõjaraamat, vaid ka teos armastusest, mäletamisest ja elutahtest ajal, mil maailm lagunes koost.