Vargus

Saul Bellow’ lühiromaan „Vargus“ on psühholoogiline ja sügavalt introspektiivne teos, mis käsitleb inimestevahelisi pingeid, sõltuvusi ja identiteedikriisi. Teose keskmes on noor naine, kes elab New Yorgis ning jagab oma kodu vana psühhoanalüütikuga. Nende omavaheline suhe on keeruline ja kahemõtteline: ühelt poolt õpilase ja õpetaja dünaamika, teisalt vastastikune sõltuvus, mis väljendub emotsionaalses manipulatsioonis ja võimuvõitluses. Peategelane elab pidevas enesekahtluses ja katsetab läbi intellektuaalse arutelu ja sisekaemuse leida oma kohta, olles ühtaegu nii haavatav kui kriitiline.

„Vargus“ ei ole sündmusterohke lugu, vaid keskendub peamiselt tegelase sisemonoloogile, mille kaudu avaneb Bellow’le omane mõttetihedus ja keeleline täpsus. Pealkiri osutab mitmetele tasanditele – see ei viita ainult materiaalsele vargusele, vaid ka intellektuaalsele ja emotsionaalsele äravõtmisele: identiteedi, rahu ja kontrolli kaotamisele. Teos vaatleb seda, kuidas inimesed sageli teadmatusest või vajadusest lasevad teistel end „varastada“, loovutavad oma mõtted ja tunded, lootes leida mõistmist, kuid jäävad sageli veelgi enam hätta. Läbi tiheda dialoogi ja eneseanalüüsi kujuneb romaanist peenelt irooniline, ent samas kaastundlik sissevaade inimpsüühikasse.

Saul Bellow (1915–2005) oli Ameerika üks mõjukamaid 20. sajandi kirjanikke, Nobeli kirjanduspreemia laureaat, kelle looming ühendab intellektuaalse sügavuse ja elulise vaatluse. Tema teosed käsitlevad sageli Ameerika keskklassi haritlaste kriise, sisemisi vastuolusid ja katseid mõtestada elu kaoses. „Vargus“ kuulub tema lühiproosa hulka, kuid sisaldab kõiki talle omaseid jooni – teravat pilku, filosoofilist alatooni ja keerulisi inimsuhteid. Eesti keeles ilmus teos sarjas „Põhjamaade romaan“, tuues lugejani autori tiheda ja intellektuaalselt nõudliku, ent seejuures ka emotsionaalselt kõnetava lüürilise miniatuuri.