Püüa päeva

„Püüa päeva“ on Saul Bellow lühiromaan, mis ilmus esmakordselt 1956. aastal ning mida peetakse autori üheks loetumaks ja mõjukamaks teoseks. Lugu keskendub Tommy Wilhelmi saatusele – ta on varases keskeas mees, kes on jäänud ilma nii tööst kui ka pere toest. Elu on viinud ta ummikusse: isa soovil arstiks õppimine jäi pooleli, Hollywoodis proovitu ei kandnud vilja ning müügimehe amet ei toonud püsivat kindlustunnet. Romaan toob esile inimese võitluse oma elu mõtestamisega, kui seni tehtud valikud ei ole viinud soovitud tulemuseni.

Bellow kujutab Tommy Wilhelmi kui ekslevat ja kohati jõuetut inimest, kelle sisemine rahutus peegeldab laiemalt 20. sajandi keskpaiga eksistentsiaalseid pingeid. Oluliseks motiiviks on isaliku ja pojaliku suhte keerukus – peategelase isa ei suuda poja läbikukkumisi mõista ega andestada, süvendades sellega veelgi Wilhelmi sisemist kriisi. Romaani pealkiri osutab vajadusele haarata kinni hetkest, ent Bellow näitab, kui raske on seda teha, kui elus valitsevad pettumus, majanduslik surve ja eneseotsing. Loo tuum seisneb inimese püüdlemises väärikuse ja tähenduse poole ka kõige raskemates olukordades.

Saul Bellow (1915–2005) oli Kanada päritolu Ameerika kirjanik, keda peetakse üheks olulisemaks 20. sajandi autoriks. Tema loomingut iseloomustavad mõttetihedus, soe ja elutark huumor ning oskus luua psühholoogiliselt keerukaid ja elulähedasi tegelasi. Bellow’ teosed, sealhulgas „Herzog“, „Humboldti pärand“ ja „Püüa päeva“, tõid talle rahvusvahelise tunnustuse ning 1976. aastal ka Nobeli kirjandusauhinna. „Püüa päeva“ on hea näide tema võimest kujutada inimest sisemises kriisis, sidudes sügava filosoofilise mõtiskluse ja argise elutunde ühtseks tervikuks.