Herzog

Romaan „Herzog“ toob lugeja ette peategelase Moses E. Herzogi, kes on keskealine intellektuaal sügavas isiklikus ja vaimses kriisis. Tema elu on sattunud ummikusse: abielu on purunenud, sõprussuhted lagunenud ning akadeemiline karjäär seisab paigal. Kõike seda läbistab pidev mõttevoog, mille ta suunab kirjade vormi. Need kirjad ei leia adressaate, kuid annavad tunnistust mehe vajadusest leida korda omaenese peas ja maailmas, kus teda ümbritseb segadus. Kirjades põimuvad nii filosoofilised arutlused, isiklikud pihtimused kui ka teravad tähelepanekud kultuurist ja ühiskonnast.

Romaani eripära on traagilise ja koomilise kokkupõrge. Herzog on ühtaegu oma ajastu südametunnistus ja samas kloun, kelle eksimused ja vääratused tekitavad kaastunnet ning muigamist. Tema enesepiinlemine ja intellektuaalne arutelu vahelduvad absurdi ja naljaga, mis loob mitmekihilise pildi inimesest, kes ei suuda end täielikult kaotada, aga ka mitte lõplikult pääseda. Romaan ei paku klassikalist tegevusliini, vaid pigem mosaiigi mälestustest, kirjadest ja sisekaemusest, mis tasapisi viib peategelase lähemale sisemisele tasakaalule. Nõnda saab loost korraga kriisiromaan ja samas inimliku sitkuse kinnitus.

Saul Bellow oli üks 20. sajandi mõjukamaid Ameerika kirjanikke. Tema teosed uurivad inimese ja ühiskonna suhet, sageli läbi haritud, kuid sisemiselt habraste tegelaste silmade. Bellow pälvis oma loomingu eest mitmeid auhindu, sealhulgas Nobeli kirjanduspreemia. „Herzog“ kujunes tema loomingus teoseks, kus koondusid paljud varasemad teemad: identiteedikriis, kultuuriline kuuluvus, moraalne vastutus ja inimese katkematu püüd leida tähendust. See raamat kinnistas Bellow positsiooni autorina, kes suutis siduda filosoofilise sügavuse igapäevaelu iroonilise ja vahel ka koomilise kujutamisega.