Plekkmees

„Plekkmees” on Sarah Winmani romaan, mis viib lugeja 1960. aastate Oxfordi töölisklassi keskkonda. See ei ole ülikoolilinna klassikaline pilt, vaid hoopis argisem maailm, kus lapsed sõidavad ratastega, käivad jões ujumas ja loevad luuletusi. Peategelasteks on Michael ja Ellis, kelle lapsepõlv kujuneb Ellise ema mõjul, kes usub, et ilu ja õrnus kuuluvad kõigile, sõltumata soost. Sellest usust saab poistele toeks lapsepõlves, kuid täiskasvanuelu keerukad valikud ja kaotused panevad mõlemad mehed proovile.

Romaan keskendub sellele, kuidas südame murdumine võib tulla vaikselt ja märkamatult. Michael rändab haiglakoridorides ja Lõuna-Prantsusmaa maastikel, leides võõraste inimeste kaudu solidaarsust ja kaastunnet. Ellis seevastu püüab oma tunded peita ning elada edasi justkui südameta, meenutades „Võlur Ozi” plekkmeest. Lugu liigub nende kahe mehe sisemaailma vahel, avades igatsuse, kaotuse ja lähedustunde eri vorme. Tekst ei rõhuta suuri draamasid, vaid näitab, kuidas väiksed hetked ja valikud kujundavad inimese elu sügavamalt, kui esmapilgul paistab.

Sarah Winman on briti kirjanik, kelle loomingut iseloomustab poeetiline ja tundlik jutustamisviis. Enne „Plekkmeest” saavutas ta tuntuse romaanidega „Kui jumal oli jänes” ja „Imeliste sündmuste aasta”, mis käsitlesid elu pöördeid läbi fantaasia ja elurõõmu prisma. „Plekkmees” on aga intiimsem ja vaoshoitum, tuues esile inimliku hapruse ja armastuse otsimise keerukuse. Winmani teosed on leidnud rahvusvahelist tunnustust just tänu oskusele põimida igapäevased olukorrad universaalsete teemadega, mis kõnetavad lugejat isiklikult ja sügavalt.