Meelespeasonaat

Santa Montefiore romaan „Meelespeasonaat” viib lugeja kahe erineva ajajärgu ja elu vahel põimuvale teekonnale, kus kesksel kohal on perekondlikud saladused, armastus ja leppimine minevikuga. Lugu hargneb Inglismaal ja Itaalias ning keskendub noore naise, Audrey, soovile mõista oma ema saladuslikku minevikku. Kui Audrey ema sureb, satub ta päevikule, mis paljastab seoseid Itaalia aadlisuguvõsa ja ammu unustatud armulooga. Päeviku kaudu avanevad lugejale paralleelselt kahe naise – tütre ja ema – elud, nende valikud ja sisemised vastuolud.

Romaani narratiiv liigub ajas edasi ja tagasi, sidudes 1940. aastate sõjajärgse Euroopa elegantse, kuid pingelise õhustiku kaasaja otsingulise rahutusega. Ema päeviku lehekülgedel avaneb mineviku kirglik armastuslugu, mida varjutasid klassipiirid ja ühiskondlikud ootused. Audrey enda elu on samal ajal tasakaalu otsing – soov leida tähendus, armastus ja rahu. Lugu kulgeb tasakaalukalt, läbides mitmeid kultuure ja maastikke, ent keskendub alati sellele, kuidas perekondlikud saladused ja vaikus võivad mõjutada mitut põlvkonda. Montefiore asetab oma tegelased emotsionaalsete valikute ette, uurides, kas minevikuga on võimalik rahu teha ja kuidas see võib vabastada oleviku.

Santa Montefiore on briti kirjanik, kes on tuntud oma lüürilise ja mitmekihilise stiili poolest. Tema looming keskendub sageli ajaloolistele perekonnalugudele, milles segunevad romantika ja traagika, mälestused ja püüdlused. Montefiore suudab siduda ajaloolised detailid emotsionaalselt haarava narratiiviga, kus paigad ja minevik mängivad sama olulist rolli kui inimesed. „Meelespeasonaat” on iseloomulik näide tema võimest kujutada mineviku mõju olevikule ja inimeste vaheliste suhete haprust ning püsivust.