Liblikalaegas

„Liblikalaegas“ on Santa Montefiore romaan, mis räägib Federica Campione lapsepõlvest ja noorusest ning tema suhest maailmaga, mis pidevalt muutub. Lugu algab Tiili rannikul, kus tüdruk veedab oma varased aastad, imetledes isa, keda ta näeb küll harva, kuid kes jääb tema jaoks kõige olulisemaks inimeseks. Isa kingitud Peruu laegas saab talle sümboliks, mille tähendus avab end ajapikku. Kui vanemate abielu puruneb, kolib Federica emaga Inglismaale, Cornwalli, kus ta peab kohanema uue keskkonna ja uute katsumustega. Liblikalaegas jääb talle sidemeks minevikuga, meenutades lapsepõlve ja armastust, mida ta igatseb ka täiskasvanueas.

Romaanis põimuvad perekondlikud suhted, armastus ja eneseotsingud. Montefiore toob esile, kuidas valed valikud, igatsused ja mälestused võivad inimese elu suunda muuta, ent lõpuks on võimalik leida sisemine tasakaal ja oma tee. Federica teekond on täis valusaid hetki ja pettumusi, kuid ka helgeid kogemusi ja armastuse avastamist. Autor kasutab rikkalikku kirjelduslaadi, mis toob esile nii looduse ilu kui ka tegelaste sisemaailma keerukuse. „Liblikalaegas“ on ühtaegu lugu lapsepõlve kaotamisest, täiskasvanuks saamisest ja armastuse püsivast mõjust.

Santa Montefiore (sündinud 1970) on inglise-argentiina päritolu kirjanik, kes on tuntud oma romantiliste perekonnasaagade poolest. Tema teosed viivad lugeja sageli eri paikkondadesse – alates Lõuna-Ameerikast kuni Inglismaa rannikuni – ning uurivad armastuse ja suhete muutumist ajas. Montefioret on nimetatud uueks Rosamund Pilcheriks, sest tema loomingus on samavõrd soojust, detailirohkust ja tegelaste saatuste laiahaardelist kujutamist. „Liblikalaegas“ kuulub tema varasemate teoste hulka, mis kindlustas talle koha rahvusvahelises kirjandusmaailmas ning pälvis tunnustuse lugejate seas, kes hindavad põlvkondi ja paikkondi ühendavaid lugusid.