Sangar János

„Sangar János“ on ungari rahvusluuletaja Sándor Petőfi üks tuntumaid poeemivormis teoseid, mille keskmes seisab noor ja seiklushimuline János – lihtne mees, kes asub teele, et leida armastust ja elumõtet. Tegemist on žanrilt humoorika kangelaspoeemiga, milles ühenduvad romantilised motiivid, rahvalik jutustamislaad ja satiiriline pilk nii ühiskonnale kui kangelaskujudele. Jánose rännakud viivad teda läbi erinevate maade ja olukordade, kus tema lihtsameelsus, ausus ja elutarkus asetuvad vastandusse maailma absurdsuse ja ebaõiglusega. Otsingute käigus satub ta nii koomilistesse kui traagilistesse olukordadesse, ent säilitab alati oma sirgjoonelisuse ja vaba vaimu.

Poeem on kirjutatud värsivormis, kasutades kiiret ja rütmilist keelt, mis toetab teksti rahvalikku tooni. Petőfi loob sellega kergesti jälgitava ja kaasakiskuva narratiivi, milles peitub samal ajal sügavam sotsiaalne kommentaar. „Sangar János“ ei ole kangelaslugu traditsioonilises mõttes, vaid pigem paroodia sellisest žanrist – Petőfi pilkab pateetilisi stereotüüpe, tõstes esile tavalise inimese väärtusi nagu ausus, huumor ja siirus. Lugejale avaneb läbi Jánose tegelaskuju justkui rahva vaim, mis ei allu võimule ega reeglitele, vaid otsib elu mõtet omal moel, vabalt ja kartmatult.

Sándor Petőfi (1823–1849) oli Ungari romantismi suurkuju ning 1848. aasta revolutsiooni sümbol, kelle looming ühendab poliitilist kirge ja isiklikku tundetugevust. Tema luule, eriti rahvalikult kõnetavad poeemid ja armastusluuletused, mõjutasid oluliselt ungari kirjandust ja rahvuslikku identiteeti. Petőfi lühike elu ja traagiline surm lahinguväljal on andnud tema loomingule müütilise mõõtme. „Sangar János“ on tema tuntumaid ja tõlgitumaid teoseid, mis kõnetab oma elurõõmsa ja samas kriitilise vaatega ka tänapäeva lugejat.