Piiririkkuja. Esseid

Ungari mõtleja ja poeedi Sándor Csoóri kogumik „Piiririkkuja. Esseid“ koondab tekste, mis käsitlevad 20. sajandi teise poole Kesk-Euroopa kultuurilisi, poliitilisi ja eetilisi protsesse. Csoóri esseed liiguvad isiklikust vaatepunktist laiemate ühiskondlike teemadeni, keskendudes identiteedi, mälu ja rahvusliku kuuluvuse küsimustele. Sageli peegeldavad need kirjutised Ungari kogemust, ent ulatuvad selle piiridest kaugemale, otsides universaalsemaid tõdesid Euroopa vaimse seisundi ja ajalooliste traumade kohta. Teose pealkiri vihjab autorile omasele piiride ületamise tungile – nii kultuuriliste, ideeliste kui keeleliste piiride mõttes.

Csoóri käsitluslaad on poeetiline ja kontemplatiivne, kuid alati teravmeelne. Tema esseedes põimuvad ajalooline tundlikkus, filosoofiline sügavus ja poliitiline selguseiha. Sageli käsitleb ta luuletaja rolli ühiskonnas, rahvuse ja isikuvabaduse vahekorra pingeid ning kultuuri vastutust ajaloo ees. Mitmed esseed kõnelevad ka 1956. aasta Ungari ülestõusust ja selle järelmõjudest, samuti nõukogude süsteemi allasurumismehhanismidest. Ent Csoóri ei jää kinni minevikku – teda huvitab eelkõige, kuidas säilitada inimese väärikus ja loovus maailmas, kus ideoloogiad kipuvad inimese tagaplaanile suruma.

Sándor Csoóri (1930–2016) oli Ungari üks olulisemaid 20. sajandi teise poole luuletajaid, esseiste ja kultuuritegelasi. Tema looming kujunes opositsiooniks autoritaarsetele režiimidele ning ta oli tuntud oma eetilise kompromissituse poolest. Csoóri tegutses nii kirjaniku, toimetaja kui kultuurilise eestkõnelejana, olles seotud mitmete sõltumatute väljaannetega. Eesti keeles ilmunud „Piiririkkuja“ toob esile tema esseistina vähem tuntud, ent mitte vähem mõjuvõimsa külje. Kogumik avab mõttemaailma, mis on ühtaegu sügavalt juurdunud oma rahvuslikus kontekstis ja universaalne oma eetilistes ja eksistentsiaalsetes otsingutes.