Brežnevi lapsed

Sana Valiulina romaan „Brežnevi lapsed” on autobiograafiliste joontega teos, mis viib lugeja tagasi nõukogudeaegse Eesti igapäevaellu ja sealt edasi taasiseseisvumise keerulistesse algusaastatesse. Lugu saab alguse rahulikust Ruha külast mere ääres, kus lapsepõlve turvaline atmosfäär põimub suurema ühiskondliku taustaga. Aja jooksul liigub tegevus 1970.–1980. aastate Tallinna, kus koolisüsteemi varjatud karmus ja ideoloogiline surve moodustavad vastanduse lapse vahetule kogemusele. Teos on kirja pandud meenutuslikus laadis, kus isiklikud läbielamised avavad tervet ajastut ja selle meeleolu.

Romaan ei piirdu ainult lapsepõlve kirjeldustega, vaid laieneb ka 1990. aastate alguse varakapitalismi õhustikku, mil Eesti ühiskond seisis silmitsi ootamatu vabaduse ja majanduslike muutustega. Nii avaneb lugejale pilt, kus mineviku stabiilsuse ja rõhuvuse kõrvale asetub uue aja ebakindlus ja võimaluste rohkus. Autor suudab oma jutustuses siduda väikese inimese igapäevaelu suure ajaloolise kontekstiga, näidates, kuidas poliitilised ja ühiskondlikud muutused ulatuvad sügavale isiklikku ja perekondlikku kogemusse. Romaani esmatrükk ilmus Venemaal pealkirja „Не боюсь Синей бороды” all, mis osutab ka autori rahvusvahelisele positsioonile.

Sana Valiulina (sündinud 1964 Tallinnas) pärineb tatari perekonnast ja lõpetas Moskva ülikooli filoloogiateaduskonna. Alates 1989. aastast elab ta Hollandis, kuhu kolis pärast abiellumist hollandlasega. Valiulina on tuntud peamiselt oma romaanide ja esseede poolest, mis käsitlevad nii isiklikku identiteeti kui ka laiemat ühiskondlikku ajalugu. Tema loomingule on iseloomulik sügav autobiograafilisus, detailitäpne keskkonna ja ajastu kujutamine ning oskus põimida argine ja poliitiline. „Brežnevi lapsed” kuulub tema olulisemate teoste hulka, pakkudes ühtaegu nii mälestuslikku jutustust kui ka ajaloolist mõtestust.