Inimesed, masinad ja ajalugu

Samuel Lilley teos „Inimesed, masinad ja ajalugu“ on üldkäsitlus tehnika arenguloost inimkonna ajaloos. Autor alustab kiviaja algelistest tööriistadest ning liigub järk-järgult edasi läbi eri ajastute kuni 20. sajandi teadus- ja tehnikasaavutusteni. Raamat püüab näidata, kuidas tehnika on olnud lahutamatult seotud ühiskondliku arenguga ning millised tegurid on mõjutanud tehnoloogilisi murranguid. Teose keskmes on arusaam, et inimkonna ajalugu ei saa käsitleda eraldiseisvana materiaalsest kultuurist ja töövahendite arengust.

Lilley käsitleb XX sajandi tehnikat eeskätt kolme suurriigi – Ameerika Ühendriikide, Nõukogude Liidu ja Suurbritannia – näitel, kuid ei jäta tähelepanuta ka väiksemate riikide rolli. Autor rõhutab, et tehniline progress ei ole ainult suurriikide privileeg, vaid toimub mitmekesistes kultuurilistes ja majanduslikes oludes. Raamat pakub lugejale ka kriitilise vaate tehnika ja ühiskonna vahelistesse suhetesse, sealhulgas küsimusse, kuidas tehnoloogia mõjutab tööhõivet, haridust ja sotsiaalset kihistumist. Eraldi rõhutatakse vajadust hinnata tehnika arengut mitte ainult saavutuste, vaid ka nende tagajärgede kaudu.

Samuel Lilley oli inglise teadusajaloolane ja sotsioloog, kes tegeles eeskätt teaduse ja tehnika rolliga ühiskonnas. Tema töid iseloomustab tasakaalustatud käsitlusviis, kus vaadeldakse nii tehnoloogia objektiivseid saavutusi kui ka sotsiaalseid mõjusid. Lilley püüdis kirjutada populaarteaduslikult, jäädes samal ajal sisuliselt täpseks. „Inimesed, masinad ja ajalugu“ on hea näide sellest lähenemisest – see on informatiivne, üldhariv ja mõtlemisainet pakkuv raamat, mis sobib nii õpilastele, õpetajatele kui ka laiemale lugejaskonnale.