Õnnelikud päevad ja teisi näidendeid

„Õnnelikud päevad ja teisi näidendeid” on iiri kirjaniku Samuel Becketti kogumik, mis ilmus eesti keeles 1969. aastal Perioodika kirjastuse Loomingu Raamatukogu sarjas. Väljaanne sisaldab kolm lühemat näidendit: „Sõnadeta vaatemäng”, „Krappi viimane lint” ja „Õnnelikud päevad”. Raamatule eelneb Olev Ojamaa saatesõna, mis annab lugejale tausta Becketti loomingulisest taustast ja absurditragediate tähendusest. Kogumik tutvustas Eesti lugejale olulist osa Becketti teatriloomingust, mis seostub tihedalt eksistentsialismi ja absurditeatriga.

Valik teoseid esindab Becketti eriilmelist dramaturgiat. „Sõnadeta vaatemäng” on liikumise ja vaikuse kaudu väljenduv lavapala, kus sõnade puudumine rõhutab inimsuhete piiratust ja tühjust. „Krappi viimane lint” toob lavale vananeva mehe, kes kuulab oma nooruses lindistatud mõtteid, püüdes leida elatud aastate mõtet ja kaotatud võimaluste tagajärgi. „Õnnelikud päevad” keskendub Winnie’le, kes on pooleldi maasse mattunud, kuid räägib lakkamatult, püüdes keele ja igapäevaste rituaalide abil elu mõttetust trotsida. Kõigis kolmes loos väljendub Becketti eripära: napp dialoog, ootamatu kujundlikkus ja inimliku üksilduse terav esiletoomine.

Samuel Beckett (1906–1989) oli iiri kirjanik ja nobelist, kelle loomingus põimuvad sügav filosoofiline mõõde ja lakooniline stiil. Tema teosed, eriti näidendid, kuuluvad 20. sajandi maailma kirjanduse ja teatri tähtteoste hulka. Beckett tegutses nii inglise kui ka prantsuse keeles, kirjutades romaane, lühijutte, esseid ja lavatekste. Tuntuimaks on saanud tema näidend „Godot’d oodates”, mis määratles absurditeatri ühe nurgakivi. Becketti loomingut iseloomustavad minimalism, eksistentsiaalne küsimustik ja inimese olukorra kujutamine piiriolukordades, kus lootus ja meeleheide põimuvad paratamatu ajakulgemise taustal.