Mere ääres mul oli kodu.... Ran de la mar tenia una casa...

Salvador Espriu luulekogumik „Mere ääres mul oli kodu... / Ran de la mar tenia una casa...“ on kakskeelne väljaanne, mis toob eesti keelde valiku katalaanikeelse poeedi kõige isiklikumatest ja sügavamalt juurdunud tekstidest. Kogu keskmes on kodu ja mereranna motiiv, mis Espriu loomingus sümboliseerib nii alguspunkti kui igatsust millegi kadunud järele. Tema luule on tugevalt seotud katalaani kultuuri, ajaloo ja identiteediga, kuid tõlkes leiab see laiemalt resonantsi inimese seotuses paigaga, mälestuste ja vaiksete kaotustega. Kogumikus kõlab läbivalt vaoshoitud, kuid pingestatud meeleolu, milles segunevad elu haprus ja selle vastupanujõud.

Luule on lühike, sageli fragmentaarne, ent seejuures tiheda tähendusväljaga. Espriu kasutab tugevalt kujundlikku keelt, kus meri, liiv, tuul ja vaiksed maastikud omandavad eksistentsiaalse mõõtme. Paljusid tekste iseloomustab leinav, ent mitte sentimentaalne toon – luuletaja ei nuta taga kadunut, vaid seisab selle kohal vaikides ja väärikalt. Eesti keelde on tekstid vahendatud tundliku tähelepanuga nii rütmi kui tähenduse vastu, pakkudes võimalust tunnetada Espriu luule muusikalist struktuuri ja sisestruktuurseid pingevälju. Kakskeelne formaat võimaldab võrrelda originaali ja tõlget, mis annab huvilistele sügavama sissevaate keelelistesse nüanssidesse.

Salvador Espriu (1913–1985) oli 20. sajandi üks mõjukamaid katalaani autoreid, kelle loomingus põimuvad isiklik ja kollektiivne kogemus. Ta kirjutas nii luulet, proosat kui ka näidendeid ning teda on peetud katalaani keele ja kultuuri sümboliks raskel poliitilisel ajajärgul. Espriu loomingus on selge eetiline ja filosoofiline mõõde, mis ei jäta lugejat ükskõikseks. Käesolev kogumik on välja antud Kataloonia valitsuse (Generalitat de Catalunya) toetusel ning kujutab endast kultuurisilla loomist kahe keeleruumi vahel, pakkudes eesti lugejale haruldast võimalust kohtuda katalaani modernismi vaimse tuumaga vahetult ja ehedalt.