Elu Kool. Traktaat

„Elu Kool. Traktaat“ on gruusia pedagoogi ja haridusfilosoofi Šalva Amonašvili mõtiskluslik teos, mis esitab tema arusaama õpetamise ja kasvatamise sügavamast tähendusest. See ei ole metoodiline käsiraamat kitsalt koolitöö jaoks, vaid pigem filosoofiline pöördumine kõigi haridusega seotud inimeste poole. Amonašvili käsitleb kooli kui elulist keskkonda, kus laps ei ole pelgalt teadmiste omandaja, vaid isiksus, keda tuleb austada, mõista ja suunata armastuse, usalduse ja vaimse lähedustunde kaudu. Tema käsitluses ei ole kool üksnes teadmiste andmise koht, vaid kohtumine inimese hingega.

Traktaadi vorm võimaldab autoril väljendada oma ideid aforistlikult ja poeetiliselt, läbisegi isiklike kogemuste, sügavalt tunnetatud põhimõtete ja filosoofiliste tõdemustega. Amonašvili kutsub õpetajaid üles loobuma mehaanilisest õpetamisest ning kujundama haridussuhet, mis toetub mõistmisele ja empaatiale. Laste käitumist, arengut ja isegi eksimusi tuleb tema sõnul vaadelda mitte karistuse, vaid arengu võimalusena. Samuti rõhutab ta sisemist distsipliini, loovust ja väärtuskasvatust, mis peaksid saama hariduse keskpunktiks. Teos eeldab lugejalt kaasamõtlemist ja valmisolekut harjumuspäraseid mõttemalle kahtluse alla seada.

Šalva Amonašvili (snd 1931) on üks humanistliku pedagoogika eestkõnelejaid postnõukogude ruumis. Tema ideed rajan evad usul inimvõimete piiritusse arengusse, õpetaja missioonitundesse ning kooli kui armastuse ja isikliku kasvamise keskkonna kujundamisse. Ta on mõjutanud paljusid haridustöötajaid nii Gruusias, Venemaal kui ka teistes riikides, pakkudes alternatiivi autoritaarsele õpetamisviisile. „Elu Kool“ on tema mõttemaailma üks keskseid tekste, mis kutsub haridust vaatlema elu kui terviku osana, mitte kitsalt institutsioonina.