Õhtused laulud

Valikkogu koondab luulet, milles loodus ja argipäev põimuvad selge rütmiga. Teos liigub aasta- ja päevaaegadega: marjade küpsemine, puude hääled, linnurajad ja kodused toimingud annavad tekstile liikumise. Värsid on üles ehitatud nähtava pildi ja napi järelduse peale, nii et lugeja saab esmalt märgata kuju, tooni ja liikumist ning seejärel kontrollida, mis tunne või mõte sellest välja astub. Kordused ja alliteratsioon hoiavad rida koos; pausid ja lühendid lasevad hingamisl ruumi. Muinasjutuline aimdus on kohal, kuid ei käsi; see lubab võrdluse ja pöörde, mis toob pildi kõrvale vaikse mõtte. Kogu on loetav peatükkide kaupa või järjest; mõlemal juhul hoiab tekst fookuse tähelepanul, mitte seletusel. Laps ja täiskasvanu leiavad siit eri lugemisrütmi: ühele on tähtis heli ja muster, teisele põhjuse-tagajärje aeglane avanemine.

Kogumik kasutab lihtsat tööviisi: nimeta nähtav, sea kõrvale vastasmärk, lase kordusel kinnitada. Nii sünnib luuletuste seest tasane liikumine, milles üks pilt toetab teist. Looduskujutus ei muutu kaunistuseks, vaid annab mõõdu inimese päevadele – külm ja sula, valgus ja vari näitavad, kui palju on valmisolekut ja kui palju ootust. Pikemates tekstides toob jutustav joon sisse ajasammud, mis kontrollivad, kas lubadus püsib ja kas valik kannab. Keeleline töö on metoodiline: lihtne sõnavara, täpne tegusõna, nähtav substantiiv, vältimatud sidesõnad. Lugeja saab kätte skeemi, mida saab edasi kanda omaenda märkmetesse: vaata, võrdle, korda, muuda üks detail, loe uuesti. Seetõttu sobib raamat nii ettelugemiseks kui iseseisvaks sirvimiseks, sest iga tekst sulgub väikese kontrollküsimusega, mille vastuse saab lugeja ise sõnastada.

Salme Raatma on autor, kelle tekst seob looduspildi ja argise tähelepaneku, andes sõnale täpse töö: pilt juhib, mõte järgneb. Ta eelistab lühivormi, milles rütm ja kordus kannavad tähendust ilma lisakaunistusteta. Luule põhivõte on nähtava nimetamine ja väikese pöörde lubamine, mis nihutab pilku ühest reast teise. Selline stiil annab lugejale kindla astangu: rida on sirge, rõhk on selge, pööre on kontrollitav. Raatma kogu tugevus seisneb valikus hoida tekst avatuna, nii et lugeja saab katsetada rõhu ja pausi asendit, tuua kõrvale omaenda märgid ja teed. Nõnda kujuneb valimikust lugeja tööriist: lihtne lause, konkreetne pilt ja rahulik rütm, mis aitab mõelda, kuidas hoida tähelepanu ja nimetada ümbrust nii, et see jääks alles ka pärast viimast lehekülge.