Süteoja

Romaan Süteoja viib lugeja Viljandimaa tagamail asuvasse metsatalusse, mis on ühtaegu paik ja omamoodi tegelane. Süteoja pere noorim poeg Mattias kasvab üles kohustuse ja igatsuse piiril: ühelt poolt talu ja peretraditsioon, teiselt poolt tõmme linna ja selle tulede poole. Raamat jälgib tema sirgumist lapsest nooreks meheks, esimesi arusaamisi töö ja vastutuse tähendusest ning tunnet, et maailm kodu ümber võiks olla laiem. Linnaelu, mille poole Mattias püüab, ei vasta ootustele ning esimesest armastusest jäänud jälg ei lase tal mööda vaadata ei iseendast ega tehtud valikutest. Kodu, kool ja laiem maailm moodustavad arengu telje, millel iga samm sunnib küsima, kuhu inimene tegelikult kuulub.

Romaani keskmes on külast eemal asuv metsatalu argipäev koos selle elanike rõõmude ja muredega. Põllutöö, aastaajad ja majapidamise vajadused seavad rütmi, mille taustal kerkivad esile põlvkondade erinevad ootused. Süteoja pere jaoks ei ole talu ainult vara, vaid ka kohustus, mis seob pereliikmeid ka siis, kui nad tahaksid elada teistsugust elu. Mattiase igatsus teise elukorralduse järele põrkub talutraditsiooni ja vanemate arusaamadega, nii et vastasseis ei sünni pelgalt linna ja maa vahel, vaid ka ühe pere sees. Raamat näitab, kuidas isiklikud valikud, haridus ja armastus on pidevas pinges töö, maa ja pere ees vastutamisega ning kuidas noor inimene üritab selle pingega toime tulla ilma valmis retseptideta.

Salme Ekbaum oli väliseesti kirjanik ja luuletaja, kes sündis Viljandimaal Paistu kandis ning õppis Tartu ülikoolis farmaatsiat. Enne sõda töötas ta apteekrina, seejärel põgenes sõjakeerises Rootsi ja siirdus hiljem Kanadasse, kus sai tegutseda elukutselt kirjanikuna. Ekbaum oli üks tuntumaid paguluses tegutsenud eesti proosaautoreid, kuuludes Eesti Kirjanike Kooperatiiviga seotud kirjutajate ringi. Tema romaanid, teiste seas Ilmapõllu inimesed, Lindprii talu, Külaliseks on ootus, Kärestik ja Süteoja, kujutavad sageli Lõuna-Eesti taluelu, selle murdepunkti sõja ja paguluse taustal ning küsimust, kuidas säilitada sidet koduga, kui elu on sundinud selle tagant lahkuma.