Ristitants

Salme Ekbaumi romaan „Ristitants“ on psühholoogiline ja sümbolistlikult laetud teos, mis kujutab paguluses elava eesti naise sisemist heitlust, identiteedikriisi ja eksistentsiaalset rahutust. Lugu areneb mitmekihiliselt ja fragmentaarselt, läbides nii peategelase mälestusi kui ka tema vaimseid eksirännakuid, kus tegelikkus põimub unenäolisuse ja sisekaemustega. Peategelane liigub ajas tagasi oma lapsepõlve, noorusaastatesse ja sõjaaegsesse Eestisse, kusjuures sündmusi ei esitata lineaarse jutustusena, vaid mälusoppide, emotsioonide ja tähenduste kihistustena. Ristitants, mida pealkiri kujundina tähistab, viitab risti all tantsimisele – kannatuse ja liikumise ühendusele, pidevale tasakaalu otsimisele.

Romaan ei keskendu konkreetsele tegevustikule, vaid pigem seisunditele ja teadvuse rütmidele. Tekst on tugevalt poeetiline ja sisekaemuslik, liikudes sümbolite ja kultuuriliste viidete kaudu eksistentsiaalsete küsimusteni – mis on mina, kus on kodu, ja kuidas jääda terveks sisemiselt purustatud maailmas. Peategelase rännakud ei ole ainult geograafilised või ajaloolised, vaid ennekõike vaimsed ja identiteedilised. Läbivaks jooneks jääb pagulase kogemus – juurte ja kuuluvuse kadumine, mis toob kaasa igatsuse, kuid ka võõrandumise. Ekbaum esitab selle teema intellektuaalselt nõudlikul, kuid emotsionaalselt mõjuval viisil.

Salme Ekbaum (1912–1995) oli eesti kirjanik ja paguluses tegutsenud kultuuritegelane, kelle looming keskendus sageli inimese sisemisele maailmale ning tema suhtele ühiskondlike ja ajalooliste protsessidega. Ta kuulus Kanada eesti kirjandusringi ja oli ka luuletaja ning toimetaja. „Ristitants“ on üks tema küpsemaid proosateoseid, kus väljendub nii tema keeleline tundlikkus kui ka vaimne sügavus. Ekbaumi tekstid ei paku lihtsaid vastuseid ega sirgjoonelist narratiivi, vaid kutsuvad lugejat kaasa rännakule inimese sisemaailma, kus igal sammul tuleb otsida tähendust muutlikus ja sageli tummas maailmas.