Lindprii talu. Teine raamat Ilmapõllu inimestest

Salme Ekbaumi romaan „Lindprii talu. Teine raamat Ilmapõllu inimestest“ jätkab Ilmapõllu küla elu ja selle inimeste saatuse kujutamist, millele pandi alus esimeses raamatus. Tegemist on järjelooga, mis käsitleb eestlaste elu-olu keerulisel ajal, mil ühiskondlikud muutused ja isiklikud traagikad põimuvad tihedalt. Romaani keskmes on Lindprii talu elanikud ja nende püüdlused säilitada inimlikkus, väärikus ja kodu tunne maailmas, kus senised väärtused lagunevad ja moraalsed orientiirid hägustuvad. Ekbaum kujutab talurahva elu tundliku tähelepanuga, tuues esile nii igapäevase töö kui ka selle kaudu kujuneva vaimse vastupidavuse.

Romaan areneb mitme tegelase pilgu läbi, põimides erinevaid vaatenurki ja isiklikke lugusid. Keskne teema on maast lahti rebimine – olgu see siis füüsiline, kui inimesed peavad kodudest lahkuma, või vaimne, kui kaob usk stabiilsesse ja õiglaselt toimivasse maailma. Ekbaum ei paku lihtsaid lahendusi ega mustvalgeid karaktereid; pigem rõhutab ta inimsuse ja mälu olulisust ajastul, mil neid on kerge minetada. Tugevat rolli mängivad looduse kirjeldused, mis muutuvad justkui vaimseks taustaks, mille najal tegelased oma valikuid teevad. Romaani tonaalsus on melanhoolne, ent mitte lootusetu – jääb tunne, et midagi püsib, isegi kui välised olud seda ei soosi.

Salme Ekbaum (1912–1995) oli eesti kirjanik ja tõlkija, kes tegutses pärast Teist maailmasõda Kanada eestlaskonna keskel. Tema loomingut iseloomustab sügav huvi maainimese elu, vaimse tasakaalu ja isikliku väärikuse vastu. Paguluses kirjutatud teostes on tugev kodumaaigatsus ja mure eesti kultuuri säilimise pärast. „Lindprii talu“ kuulub tema paguluses kirjutatud romaanisarja, milles ta kujutab Ilmapõllu kui mikromaailma, mille kaudu avanevad laiemad rahvuslikud ja eksistentsiaalsed küsimused. Ekbaumi keel on poeetiline ja väljapeetud, samas sügavalt juurdunud eesti talukultuuri ja selle vaimsesse pärandisse.