Saksa keele õpik algajaile. Kõrgematele õppeasutustele

“Saksa keele õpik algajaile. Kõrgematele õppeasutustele” on 1960. aastatel ilmunud õppevahend, mille eesmärk oli täita oluline lünk Eesti õppekirjanduses – pakkuda täiskasvanud õppijatele süsteemset ja kättesaadavat saksakeele õpet. Õpik koostati eelkõige Tartu Riikliku Ülikooli vajadusi silmas pidades, kus saksa keel oli kohustuslik aine eesti keele ja ajaloo osakonna üliõpilastele. Just nendele õppuritele oli sageli probleemiks vähene eelnev keeleoskus, mistõttu õpik pidi andma tugeva aluse nulltasemelt alustajale. Teose ülesehitus lähtub seega praktilisest vajadusest siduda keeleõpe kiire ja tõhusa algkursusega.

Õpik sisaldab umbes 1500 uut sõna, mis on jagatud õppepala kaupa. Tekstides on ühendatud lugemisharjutused ja grammatikalised selgitused, et õppija saaks kohe kasutada värskelt õpitud keelt. Autorid on grammatikat esitanud vaid hädavajalikus mahus, vältides liigseid kõrvalepõikeid ja keerukusi. Lähenemine on selgelt rakenduslik: eesmärk ei ole üksnes grammatika tundmine, vaid eelkõige oskus kasutada saksa keelt igapäevasteks lugemis- ja suhtlemissituatsioonideks. Seetõttu on harjutused suunatud loetu mõistmisele ja lihtsate lausete moodustamisele. Raamatus sisalduvad ka tekstitõlked, sõnavara- ja kordamisharjutused, mis aitavad õpitut kinnistada.

Kokkuvõttes on see õpik oma aja olulisemaid võõrkeeleõppe materjale Eestis. See pidi aitama täiskasvanutel, eriti üliõpilastel, saavutada kiiresti toimiv keeleoskus, mis võimaldaks neil kasutada saksa keelt õpingute ja erialase kirjanduse lugemisel. Raamat on ühtaegu praktiline ja süsteemne, rõhutades õppimise otstarbekust ning vastates selgelt ülikooli erivajadustele. Nii jääb see teos märgiks haridussüsteemi soovist laiendada võõrkeelte õpet kõrgkoolides ja anda tudengitele paremad võimalused akadeemiliseks arenguks.