Mina olin veel väikene

Sakari Pälsi mälestusteraamat „Mina olin veel väikene“ viib lugeja 19. sajandi lõpuaastate Soome maamaailma, kus autor meenutab oma lapsepõlveaastaid. Need meenutused, mis on kirjutatud lihtsas ja vahetus keeles, annavad edasi väikese poisi pilgu läbi nähtud elu ning olustiku. Teos on tugevalt paikkondlikult seotud – sündmused leiavad aset Päijät-Häme kandis, kus külaelu kulgeb aeglaselt, ent täis tähendust ja detaile. Kirjeldatud maailm on kohati humoorikas, kohati nukravõitu, kuid alati elutruu. Laps näeb kõike teravalt ja tähelepanelikult, ilma täiskasvanuile omase hinnangulisuseta.

Raamatus ei ole klassikalist süžeed, pigem moodustavad selle eriilmelised episoodid: kohtumised inimestega, hooajalised tööd, esimene koolikogemus, hirmud ja rõõmud. Pälsi keskendub just nendele hetkedele, mis lapsele on tundunud olulised – olgu see mõne sugulase ütlus, külaliste tulek või esimene teadlik kokkupuude surmaga. Kõige selle kaudu avanevad ka tollased sotsiaalsed suhted, peremustrid ja rahvakombed. Autor ei idealiseeri lapsepõlve, vaid näitab selle argisust ja vastuolulisust, kuid säilitab samas sooja ja mõistva hoiaku. Ka loodusel on oluline roll – maastik ei ole pelgalt taust, vaid osa lapse maailma mõtestamisest.

Sakari Pälsi (1882–1965) oli soome etnoloog, arheoloog ja kirjanik, kelle loomingus ühinesid teaduslik tähelepanelikkus ja kirjanduslik väljenduslaad. Ta oli tuntud reisikirjade ja rahvakultuuri teemaliste kirjutiste poolest, kuid „Mina olin veel väikene“ eristub kui isiklikum ja intiimsem tagasivaade omaenda elule. See raamat pole mitte ainult mälestus lapsepõlvest, vaid ka ajastu peegeldus – see annab edasi tundeid ja olusid, mis kadusid koos 19. sajandi maamaailma vaikelu hääbumisega.