Liigkasuvõtja surm. Tadžiki kirjaniku jutustus

Sadriddin Aini jutustus „Liigkasuvõtja surm“ on realistlik ja sotsiaalse sõnumiga teos, mis avab pildi Buhaara ühiskonnast 20. sajandi alguses, vahetult enne revolutsioonilisi murranguid. Peategelaseks on liigkasuvõtja, kes rajab oma rikkuse vaeste ja kehvikute ekspluateerimisele, andes neile laenu kõrgete protsentide eest. Tema tegevus ulatub nii linna kui ka maale, haarates enda alla üha uusi inimesi, kes olid raskes seisus ja kellel puudus ligipääs ametlikele rahandusasutustele. Teose kaudu avaneb ühiskondlik ebaõiglus, kus üksikisiku kasuahne käitumine toob kaasa teiste inimeste kannatusi.

Jutustuse käigus kujuneb liigkasuvõtjast mitmekordne miljonär, kelle majanduslik edu ei tee teda aga õnnelikuks. Vastupidi – ta jääb samasuguseks kitsiks ja väiklaslikuks inimeseks, kes ei raatsi isegi endale toitu osta, vaid mangub seda oma tuttavatelt. Selline kontrast – väline rikkus ja sisemine tühjus – on teose üks kandvamaid mõtteid. Lõpuks lõpetab tema teekonna Oktoobrirevolutsioon, mis pööras pea peale senised ühiskondlikud suhted ja lõpetas mitmete vana korra esindajate „õnneliku“ elu. Nii saab jutustusest ühtaegu nii üksikjuhtumi lugu kui ka ajastu laiemate muutuste peegeldus.

Sadriddin Aini (1878–1954) oli tadžiki rahvuskirjanik ja kultuuritegelane, keda peetakse uue tadžiki kirjanduse rajajaks. Tema looming keskendus ühiskonnaelu tegelikkuse ausale kujutamisele ning ta tõi kirjandusse vaeste, rõhutute ja lihtsate inimeste hääle. Aini oli ka aktiivne ühiskonnategelane, osaledes hariduse ja kultuuri arendamisel ning olles Tadžikistani teaduste akadeemia esimene president. „Liigkasuvõtja surm“ on näide tema oskusest ühendada kriitiline realism ja sotsiaalne teravus, mille kaudu ta andis oma panuse nii kirjandusse kui ka rahvuslikku eneseteadvusse.