Saaremaa

1970. aastal ilmunud raamat „Saaremaa“, välja antud kirjastuse Eesti Raamat poolt, on sisuliselt populaarteaduslik ülevaade Eesti suurima saare loodusest, ajaloost, kultuurist ja eluolust. Tegemist on tüüpilise nõukogudeaegse piirkondliku tutvustusteosega, mille eesmärk oli pakkuda laiale lugejaskonnale süsteemset, samas kergesti mõistetavat teavet ühe piirkonna kohta, rõhutades selle omapära ja arengut Nõukogude Eesti kontekstis. Raamat ühendab informatiivse sisu hariva ja kohati propagandistliku alatooniga, järgides ajastu tavapärast trükise malli, milles piirkondlik identiteet põimub üldisema riikliku ideoloogiaga.

Teos käsitleb Saaremaa loodusgeograafiat, kliimat, maastikke ja bioloogilist mitmekesisust, pöörates tähelepanu ka inimtegevuse ja looduse vahelistele seostele. Märkimisväärne osa on pühendatud saare ajaloo tutvustamisele, alates muistsetest asustustest ja keskajast kuni 20. sajandini välja. Eraldi käsitletakse kultuuri ja traditsioone – rahvarõivaid, ehituspärandit, rahvapärimust ja kohalikke kombeid. Samuti tuuakse esile Saaremaa roll Nõukogude-aegses põllumajanduses, tööstuses ja turismis, rõhutades majanduslikku arengut ja „nõukogude tööinimese“ panust kohalikku ellu. Raamatusse kuuluvad fotod ja kaardid, mis lisavad materjalile visuaalset tuge ja aitavad lugejal käsitletavaid teemasid paremini mõista.

Sellised ülevaateteosed olid 1960.–1980. aastate nõukogude kirjastuspoliitika osa, mille kaudu väärtustati kohalikke eripärasid, ent alati rangelt ideoloogilises raamistikus. Raamat „Saaremaa“ on hea näide sellest, kuidas üht piirkonda esitati kui looduskaunist ja ajalooliselt rikkalikku paika, mille areng ja õitseng toimuvad kooskõlas sotsialistliku korra saavutustega. Tänapäeva vaatenurgast on teosel väärtus ka kultuuriloolise allikana – see kajastab, kuidas Saaremaad tol ajal mõtestati, milliseid teemasid peeti oluliseks ja kuidas neid esitati ametlikus trükisõnas.