Roosiaed

„Roosiaed“ on pärsia klassiku Saadi luule- ja proosakogumik, mis kuulub maailma kirjanduse tähtteoste hulka. Esmatrükis valmis teos 13. sajandi keskel ning on alates sellest ajast olnud üks mõjukamaid idamaiseid õpetlikke tekste. „Roosiaed“ on üles ehitatud peatükkidena, kus aforistlikud mõtted, anekdoodid ja luuletused vahelduvad, kandes edasi moraalseid õpetusi ja elutarkusi. Iga lugu või värss avab inimese ja ühiskonna olemuse, tuues esile õiglust, halastust, mõõdukust ja inimlikkust. Nii on teos olnud sajandeid kasutusel nii filosoofilise kui ka eetilise käsiraamatuna.

Kogumikus esitatud lood ja mõtted on tihedalt seotud islami kultuuriruumi ja pärsia traditsiooniga, kuid nende üldinimlik sõnum on mõistetav ja mõjus ka väljaspool oma aega ja piirkonda. Saadi kasutab lihtsat ja kujundlikku keelt, mille kaudu ta esitab arusaamu inimlikust väärikusest, sõprusest, armastusest ja tarkusest. „Roosiaed“ on mitmekihiline teos – see on ühtaegu kirjanduslikult nauditav, filosoofiliselt sügav ja moraalselt juhatav. Tänu sellele on seda tõlgitud paljudesse keeltesse ning see on olnud innustuseks nii lugejatele kui ka teistele kirjanikele üle kogu maailma.

Saadi (umbes 1210–1291) oli pärsia poeet ja mõtleja, kelle loomingusse kuuluvad peamiselt didaktilised ja filosoofilised teosed. Ta rändas palju, omandades teadmisi ja kogemusi eri kultuuridest, ning tema teostes põimuvad isiklikud tähelepanekud ja universaalsed moraalsed põhimõtted. Lisaks „Roosiaiale“ on tema kuulsaim teos „Bustan“ („Puuaed“), mis samuti ühendab luule ja õpetliku sisu. Saadit on läbi aegade hinnatud tema inimlikkuse ja elutarkuse pärast ning tema mõtted on mõjutanud nii idamaist kui ka lääne kirjandust ja filosoofiat. „Roosiaed“ jääb tema loomingu kõige tuntumaks ja mõjukamaks osaks.