Marie Underi päevikud 1922-1957

„Marie Underi päevikud 1922–1957“ on raamat, mis toob lugejani erakordse allikmaterjali ühe eesti kirjandusklassiku elust ja mõtetest. Tegemist ei ole üheainsa päevikuga, vaid mitmest vihikust ja kaustikust koosneva kogu­ga, kuhu aastakümnete jooksul tehti märkmeid. Esimese päevikukaustiku kinkis 1914. aastal Artur Adson oma armastatule, kuid kirjutama hakati sinna alles kaheksa aastat hiljem. Algul täitis lehti Marie Under ise, kuid ajapikku muutusid sissekanded üha enam Adsoni omaks. Teos on koostatud nende käsikirjade põhjal ja annab kronoloogilise pildi paarikümne aasta pikkusest perioodist, mille jooksul sündisid Underi luule kõrval ka argipäeva jäädvustused ja isiklikud mõtisklused.

Päevikute põhisisu on segu intiimsetest tähelepanekutest ja igapäevastest kirjeldustest, mis avavad nii Underi kui ka Adsoni mõttemaailma. Sealt leiab killukesi nende kodusest elust, loomingulisest tööst, muredest ja rõõmudest, aga ka märkmeid poliitilisest ja ühiskondlikust taustast. Kuna sissekandeid tegi lisaks Underile sageli Adson, tekib eriline dialoog kahe inimese vahel, mille kaudu avanebki teos. Lugemisel ei saa päevikuid pidada ühe inimese eneserefleksiooniks, vaid pigem ühiseks elu- ja ajalugu peegeldavaks dokumendiks, mis täiendab mõlema loomeinimese portreed. Koostaja Rutt Hinrikus on teksti varustanud põhjalike kommentaaride ja taustamärkustega, mis aitavad mõista päevikus esinevaid viiteid ja kontekste.

Marie Under (1883–1980) oli eesti luule suurkuju, kelle loomingust said XX sajandi alguse eesti kirjanduse üheks olulisemaks tipuks intiimsed armastusluuletused, filosoofilised mõtisklused ja kodumaa saatusest kantud värsid. Tema kõrval oli Artur Adson nii elukaaslane kui ka innukas jäädvustaja, kes hoolitses selle eest, et Underi elu ja loominguline tee leiaks dokumenteeritud kuju. Just tema roll päevikupidajana annab raamatule erilise mõõtme – see on ühtaegu Underi isiklik enesekõne ja Adsoni koostatud mälestusmärk. Teos aitab mõista, kuidas nende kahe inimese loominguline ja eraelu põimusid ning millist jälge nad jätsid Eesti kultuuri ajalukku.