Sürreaalsed elud. Sürrealistid 1917-1945

Ruth Brandoni „Sürreaalsed elud. Sürrealistid 1917–1945“ käsitleb sürrealistliku liikumise kujunemist ja arengut läbi selle kesksete esindajate elulugude. Autor keskendub perioodile Esimese maailmasõja lõpust kuni Teise maailmasõja lõpuni, jälgides, kuidas liikumise ideed, isiklikud suhted ja poliitilised hoiakud põimusid. Raamat ei anna ainult ülevaadet kunstilistest püüdlustest, vaid vaatleb ka isiklikke valikuid, konflikte ja koostöid, mis mõjutasid sürrealistide tegevust ja omavahelisi suhteid.

Portreteeritavate seas on André Breton, Salvador Dalí, Max Ernst, Paul Éluard ja mitmed teised, kelle kaudu avaneb pilt liikumisest, mille piirid olid hägused ja sisemised vastuolud sagedased. Brandon vaatleb, kuidas looming ja elu ei olnud neile eraldi valdkonnad, vaid vastastikku mõjutavad ja sageli vasturääkivad. Erilist tähelepanu saavad poliitilised hoiakud, sealhulgas suhted kommunismi ja fašismiga, ning isiklikud läbielamised, mis peegeldusid loomingulistes väljendusviisides. Raamat loob mitmekihilise ülevaate, kus ideede areng on lahutamatu eluliste kokkupõrgete ja valikute ajaloost. Dokumentide ja allikmaterjalide toel kujuneb pilt sürrealistidest kui inimestest, kelle elu ja kunst olid pidevas nihkes.