Utoopia realistidele. Kuidas luua paremat maailma
Utoopia realistidele. Kuidas luua paremat maailma
- Seisukord: Uus
- Märkused:
- Tammerraamat | 2019
- 294 lk | Kõvakaaneline | 150 x 230 mm
- ISBN: 9789949616961
- Keel: eestikeelne
„Utoopia realistidele. Kuidas luua paremat maailma“ on hollandi ajaloolase ja esseisti Rutger Bregmani manifestilaadne teos, mis käsitleb ühiskondlikke ja majanduslikke ideid, mida autor peab ühtaegu radikaalseteks ja teostatavateks. Raamat tugineb ajaloolistele näidetele ja majandusandmetele ning esitab kolm peamist ideed: tingimusteta põhisissetulek, lühendatud töönädal ja piiride avamine. Bregman väidab, et paljud tänapäeva probleemid, nagu vaesus, tööalane kurnatus ja rändekriis, on lahendatavad, kui loobuda vananenud dogmadest ja läheneda ühiskonnale tulevikku vaatava praktilisusega. Ta rõhutab, et utoopiad pole pelgalt utoopilised unistused, vaid suunavad ajaloos sageli just need arengud, mis hiljem saavad normiks.
Teoses põimuvad ajalooline analüüs ja poliitiline esseistika. Bregman toob näiteid eksperimentidest, kus inimestele anti tasuta raha või lühendati tööaega ning need katsed andsid mõõdetavaid positiivseid tulemusi. Ta käsitleb nii Suurbritannia kui Kanada näiteid, samuti viitab Skandinaavia riikide sotsiaalsele ülesehitusele. Tema tekst on tempokas ja otsekohene, kohati provokatiivne, ent samas argumenteeritud. Eesmärk ei ole pelgalt kriitika, vaid selge visioon maailmast, kus töö ja elatise teenimine ei oleks ellujäämise, vaid eneseteostuse küsimus. Raamat julgustab mõtlema suurte ideede peale ajal, mil valitseb pigem konservatiivne ja ettevaatlik maailmavaade.
Rutger Bregman (sündinud 1988) on üks tuntumaid noore põlvkonna mõtlejaid Euroopas. Ta on kirjutanud mitmeid ühiskonnakriitilisi teoseid ning kogunud rahvusvahelist tuntust oma kõnede ja esinemistega, sealhulgas Maailma Majandusfoorumil Davosis. Bregmani lähenemine ühendab teaduspõhise uurimistöö ja idealismi, mis püüab avardada ühiskondlikku kujutlusvõimet. „Utoopia realistidele“ on pälvinud tähelepanu kui teos, mis ei kutsu üles revolutsioonile, vaid mõtestatud, järkjärgulisele ja inimkesksele muutusele, mille juured peituvad ajaloolistes pretsedentides ja tänapäevastes võimalustes.
Järeletulemise võimalusi ei õnnestunud laadida
