Kahekümne elevandiga restoran

„Kahekümne elevandiga restoran“ on Ameerika kirjaniku Russell Hobani kirjutatud lasteraamat, mis mängib kujutlusvõime, keele ja rütmi piiril. Tegu on humoorika ja rütmilise looga, mille keskmes on absurdne, ent fantaasiarikas olukord – restoran, kus töötab korraga kakskümmend elevanti. Hoban kasutab meeldejäävaid kujundeid ja kordusi, et ehitada üles maailm, kus loogika paindub luule ja lapsemeelse vaate kasuks. Tekst kulgeb hoogsas tempos, iga lause ehitab eelmist edasi, viies lugeja aina sügavamale mängulisse narratiivi, kus situatsioonid muutuvad üha pöörasemaks, ent püsivad sisemiselt kooskõlalised.

Raamatu keeleline ülesehitus põhineb rütmilisel proosal, mis läheneb kohati luulele. Hoban kasutab korduvalt fraasi „Kahekümne elevandiga restoranis...“, mis annab loole meloodilise struktuuri ja tekitab kuulajas-lugejas ootusärevust. Iga uus lõik avab järgmise absurdsuse, olgu selleks klaverit mängiv kokaabi, supitaldrikus ujuv elevant või kammermuusika keset kööki. Illustratsioonid, mille autoriks on Quentin Blake, toetavad teksti mängulisust: spontaansed, elavad jooned ja detailirohkus lisavad loole visuaalse rütmi, mis peegeldab Hobani sõnalist mustrit. Kujunduslikult on teos sobiv ettelugemiseks, ent pakub äratundmisrõõmu ka iseseisvale noorele lugejale.

Russell Hoban (1925–2011) alustas oma kirjanikuteed lastekirjanikuna, kuid saavutas tuntust ka ulme- ja ilukirjanduse vallas. Tema lasteraamatuid iseloomustab eriline keeleline tähelepanelikkus, ootamatu huumor ja filosoofiline alatoon. „Kahekümne elevandiga restoran“ kuulub Hobani hilisemasse loomingusse, olles ehe näide sellest, kuidas ta oskas mängida nii keele kui meele pingsusega, kõnetades samaaegselt nii last kui täiskasvanut. Koostöös Quentin Blake’i ekspressiivse käekirjaga sünnib teos, mis jääb meelde nii oma kõlaliselt kui visuaalselt omanäolise stiili poolest.