Mustermees Max Strummer. Lugu seksist, armastusest ja kõrvalmõjudest

Russ Harrise „Mustermees Max Strummer. Lugu seksist, armastusest ja kõrvalmõjudest“ on ilukirjanduslik käsitlus, milles põimuvad narratiiv ja eneseanalüüs. Teose peategelane Max Strummer on mees, kes püüab kohaneda ühiskondlike ootustega, mille kaudu on talle seatud rollid, mille täitmine ei ole alati kooskõlas tema isikliku kogemuse või sisemise seisundiga. Lugu areneb peamiselt dialoogide, enesekõne ja sisemiste mõttekäikude kaudu, tuues esile olukordi, kus pealtnäha tavalised kohtumised või suhted hakkavad paljastama vastuolusid soovide, rollide ja tegelikkuse vahel.

Maxi teekond kulgeb erinevate inimsuhete kaudu, kus seksuaalsus, intiimsus ja partnerlus ei moodusta selgelt piiritletud kategooriaid, vaid kattuvad, põrkuvad ja hajuvad. Tegu ei ole traditsioonilise armastuslooga ega ka pelgalt suhteprobleemide analüüsiga, vaid pigem uurimusega sellest, kuidas üks inimene liigub läbi ootuste ja harjumuste, püüdes säilitada enesekuvandit, mis kipub üha enam muutuma. Tekst ei paku konkreetseid vastuseid, vaid asetab peategelase olukordadesse, kus selgust ei saavutata ühe otsuse või sõnastusega, vaid alles pikema protsessi vältel.

„Mustermees Max Strummer“ on jutustus sisemisest pingest, mis tekib siis, kui inimene püüab korraga sobituda ja eristuda. Russ Harris ei kujunda peategelast eeskujuks ega kõrvalekaldeks, vaid kasutab teda peeglina, milles võivad ära tunda end ka lugejad. Lugu ei liigu kindla moraali ega õpetliku järelduseni, vaid jääb avatuks küsimustele, mis puudutavad inimese vajadust olla aktsepteeritud ja samal ajal olla aus iseenda suhtes.