Vaprad meremehed

Rudyard Kiplingi romaan Vaprad meremehed (1897) jälgib 15-aastase Harvey Cheyne'i teekonda isekast ja jõukast noormehest tööharjumuste ja vastutustundega inimeseks. Harvey satub ookeaniõnnetuse tõttu kalalaevale, mille meeskond ei usu tema päritolu ega anna talle eelistusi. Nooruk peab harjuma eluga tööliste keskel ning õppima meretöö, distsipliini ja omavahelise sõltuvuse kaudu uusi väärtusi.

Romaan liigub läbi igapäevase tegevuse ja suhtluse, mille kaudu kujuneb ka poisi suhe laeva meeskonna ja eeskätt kapteniga. Kipling ei keskendu konfliktile, vaid kirjeldab tööprotsesse, hierarhiat ja elu suletud ruumis. Meri ei ole pelgalt taust, vaid keskkond, kus tegelaste olemus avaldub vaiksel, järkjärguliselt süveneval moel. Tegu on kasvamise looga, milles muutus ei toimu äkilise pöörde, vaid pideva kohanemise ja vaatlemise kaudu. Vaprad meremehed ei paku üksikut seiklust, vaid kujutab pikemat ajavahemikku, mille jooksul peategelane õpib tundma nii teisi kui iseennast.