Muinaslugusid

Kogumik koondab valiku Rudyard Kiplingi loomajutte, mis lähtuvad Just So Stories’i ainetest ja mille autor sõnastas algselt õhtuste ettelugemiste tarvis. Teos kasutab seletusmuinasjutu vormi: iga lugu vastab konkreetsele „kuidas“-küsimusele ning näitab, kuidas väike muutus viib püsiva tagajärjeni. Raamat liigub iseseisvate palade kaupa, nii et lugeja saab peatükkide vahel katkestada ning jätkata ilma eelnevat süžeed taastamata. Tekst teeb nähtavaks jutustaja ja kuulaja suhte: kordused hoiavad rütmi, refräänid märgivad üleminekuid ja toovad tagasi algse ettelugemise olukorra. Eestindus on Krista Kaera töö; uued illustratsioonid on teinud Toomas Pääsuke, kelle pildiseeriad selgitavad tegevusjoont ning aitavad lapsel näha kujundi nihkeid – näiteks kehaosa muutumist või mustri teket – samal ajal kui täiskasvanu loeb ette jutustaja tooniga.

Raamat valib tuntud palade kõrvale reas teisedki seletused, nii et tervik pakub eri rütmiga lugusid erinevas pikkuses. Nende seas on „Kass, kes kõndis omapead“, „Kuidas kaamel omale küüru sai“, „Kuidas leopard tähnid sai“ ja „Elevandipoeg“. Iga pala toimib eraldi skeemina: algseis kirjeldab maailma enne tunnust, keskosa toob sisse konflikti või mängulise katse, lõpp fikseerib uue korra, mis jääb püsima. Selline ülesehitus lubab kasutada kogumikku nii ettelugemiseks kui iseseisvaks lugemiseks. Vorm toetab häälega esitust, kuna dialoogid ja lausestuse kordused teevad tempomärke, mis aitavad rühmaviisilisel kuulamisel järge hoida. Pildid kannavad motiive loo algusest lõpuni – näiteks karvkatte muster või tööriista kuju – ning võimaldavad noorel lugejal jälgida, millal toimub pööre ja kuidas tulemus kinnistub. Nii tekib raamatu sees ühtlane tööviis: vaata, kuula, korda, nimeta muutus.

Rudyard Kipling sündis Indias, õppis Inglismaal ja töötas ajakirjanikuna ning prosaistina. Ta kirjutas sadu jutte, mitmeid luuletusi ja romaane ning kujundas briti impeeriumi ajastu kirjandusliku pildi, mis ulatub reportaažist allegooriani. Lastele mõeldud lood seovad vaatlemise ja keele mängu: loomade käitumine muutub seletuskäiguks, milles nähtus saab nime ja kuju. Kirjanik pälvis Nobeli kirjanduspreemia; tema loomingus on kõrvuti koloniaalmaailma kujutlus ning keeleline ökonoomia, mis püsib hästi ettelugemises. Käesolev kogumik näitab seda töömeetodit selges vormis: jutustaja sõnastab probleemi, keel ehitab lahenduse, kordus ankurdab meenutuse ning pilt toetab mõistmist.