Haldjamäe vembumees

Rudyard Kiplingi „Haldjamäe vembumees“ on muinasjutuline lugu, mis kuulub autori ulatuslikku lastelugude loomesse. Teos viib lugeja fantaasiarikasse maailma, kus reaalsus ja müüt põimuvad ning kus inimlikud jooned peegelduvad ootamatutes tegelastes. Keskseks kujuks on vembumees, kelle kavalus, mängulisus ja ootamatud teod panevad proovile nii teised tegelased kui ka lugeja ootused. Nagu Kiplingile omane, on loos ühendatud seikluslikkus, õpetlikkus ja kerge huumor.

Lugu annab edasi universaalseid motiive, mis sobivad nii noorematele kuulajatele kui ka täiskasvanud lugejatele. Seal on nii üleannetuid trikke kui ka sügavam sõnum tarkusest ja inimlikkusest. Kiplingi kujundikeel ja jutustamislaad loovad maailma, kus pisidetailidel on tähendus ning kus iga ootamatu sündmus juhatab lugeja suurema arusaamiseni. „Haldjamäe vembumees“ seisab ühtaegu lastekirjanduse ja klassikalise jututraditsiooni piiril, olles osa laiemast pärandist, mis on teinud Kiplingist armastatud autorit üle maailma.

Rudyard Kipling (1865–1936) oli inglise kirjanik ja luuletaja, kes sai tuntuks oma „Džungliraamatu“ ja paljude teiste laste- ja seikluslugude kaudu. 1907. aastal pälvis ta Nobeli kirjandusauhinna, olles sel ajal noorim laureaat. Kiplingu loomingus on olulisel kohal koloniaalmaailma kogemused, looduse ja inimlike väärtuste põimimine ning tugev jutustamisoskus. Tema teosed on mõjutanud põlvkondi lugejaid ning „Haldjamäe vembumees“ on üks näide sellest, kuidas ta oskas siduda muinasjutulisuse ja inimliku tarkuse lihtsasse, kuid meeldejäävasse loosse.