Joonase lähetamine. Oratoorium 5 pildis Piibli tekstile…

Rudolf Tobiase oratooriumi „Joonase lähetamine“ kavavihik pakub sissevaadet teose struktuuri, temaatikasse ja muusikalisse ülesehitusse. Oratoorium põhineb Vana Testamendi Joonase raamatul, keskendudes prohvet Joonase Jumalalt saadud läkitusele minna Niinevesse kuulutama meeleparandust. Teos on jaotatud viieks pildiks, milles kujutatakse Joonase kahtlusi, põgenemist, jumalikku vahelesekkumist ning lõpuks linna pääsemist. Kavavihik esitab nii oratooriumi libreto kui ka ülevaate selle esitamiseks vajalikust koosseisust: viiest solistist, kahest segakoorist, lastekoorist, orkestrist ja orelisaatest.

Kavavihikus antakse detailne kirjeldus teose sisust, tuues esile selle peamised motiivid ja vaimulikud tähendused. Muusikaliselt ühendab Tobias klassikalise oratooriumi traditsiooni rahvuslike mõjutustega, luues teose, mis seob sakraalse sõnumi sügava isikliku dramaatikaga. Kavatekstid võimaldavad publikul jälgida lavastuse käiku ja sõnalist osa, süvenedes samal ajal ka Tobiase kompositsioonilisse mõttelaadi ja teoloogilisse sügavusse. Tekstid on esitatud kooskõlas piibliliku allikaga ning nende eesmärk on toetada muusikalise kogemuse sügavamat mõistmist.

Rudolf Tobias (1873–1918) oli eesti helilooja ja esimese suuremahulise eesti oratooriumi autor. „Joonase lähetamine“ on tema tähtsaim ja ambitsioonikaim teos, mille kontseptsioon sai alguse juba Peterburi õpingute ajal. Oratooriumit peetakse Eesti muusikaloo verstapostiks, olles esimene omalaadne eesti heliloojalt, mis järgib rahvusvaheliselt tunnustatud suurvormi põhimõtteid. Kavavihiku avaldas Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Konsistoorium ajal, mil teos taaselustus avalikus esituses ning asus täitma tähtsat rolli ka vaimulikus kultuuriloos.