Sfinks sinilillega

„Sfinks sinilillega“ on Rudolf Rimmeli luulekogu, milles põimuvad sotsiaalne tundlikkus ja poeetiline kujundilooming. Tekstid annavad edasi vastuolulist maailmatunnetust, kus tõde ja vale, tardumus ja ärkamine, lihtsus ja keerukus seisavad kõrvuti. Rimmel rõhutab, et tõde on alati suurem kui vale ning selle jõud suudab muuta nii üksikisiku kui ka ühiskonna. Luulekogus on tunda pinget ajastu ootuste ja poeedi sisemise vabaduse vahel, kuid samas ka südamlikku igatsust ilu ja puhtuse järele, mida sümboliseerib sinilill. Kogu tervikut kannab otsingulisus ja mõtestatud suhtumine maailma.

Rimmeli värssides ilmnevad korraga nii filosoofiline kaal kui ka intiimsemad toonid. Ta seob lugejat puudutavaid mõttekäike isikliku tundetooniga, näiteks soovitusega kinkida sinililli, mis kannavad endas kevade ja uuenemise sõnumit. Autor näitab, kuidas iga väiksemgi tegu võib saada sümboolseks sillaks suuremate ideede ja muutuste poole. Luulekogu pakub vaheldusrikkaid hetki – kord mõtlikke ja arutlevaid, kord lüüriliselt helgeid –, kuid alati jääb tunda poeedi usku inimese võimesse otsida ja leida tähendust keerulises maailmas. Nii muutub teos ka ajastu peegliks, kus luule kaudu otsitakse väljapääsu sisemistest ja välistest pingetest.

Rudolf Rimmel (1937–2003) oli eesti luuletaja, ajakirjanik ja ühiskonnategelane. Tema loomingut iseloomustavad teravad ühiskondlikud tähelepanekud ja poeetiline pinge, mis liitis endas nii isiklikke kui üldisemaid küsimusi. Rimmel tegutses aktiivselt ka poliitikas ja avalikus elus, olles taasiseseisvumise eel ja järel üks tuntumaid avaliku arvamuse kujundajaid. Luules jäi ta siiski eelkõige mõtlejaks, kes püüdis ühendada isikliku tunde ja ajastu valupunktid. „Sfinks sinilillega“ kuulub tema varasemasse loomingusse ning peegeldab hästi tema püüdlust leida poeetiline tasakaal elu vastuolude ja lootuse allika vahel.