Setu netu

Kogumik koondab Rudolf Rimmeli lorilaule ja lõõpivaid tekste, mis on kirja pandud aastail 1983–1993 ning seatud ajaliselt järgneva, ent meelega pisut segase joonega. Raamat kasutab laululise, kõnekeelse ja parodeeriva vormi segu, et kommenteerida argiseid olukordi, avalikku kõnepruuki ja tollase ühiskonna reflekse. Valimikus leidub nii pilkeid kui ka otsekohest sarkasmi; teemad ulatuvad patriootlikest poosidest ja võimukõnest kuni väikeste inimlike nõksudeni. Sisukorrast aimub toonide amplituud: “Isamaaliselt patriootlik”, “Joosep Toots ja KGB”, “Vapper piirivalve”, “Töölaul”, “Ballaad grenaderist”. Nii tekib tervik, kus suuline traditsioon, meeleoluvahetus ja refräänlik kordus teevad tekstidest esitatavad palad, mida saab lugeda kui tänava- ja köögiluulet, mis reageerib oma hetkele, kuid püsib arusaadav ka hiljem.

Raamat töötab lihtsa põhimõttega: autor fikseerib keerdkäigud, mida avalik retoorika ja äratundmisnukid lugeja teadvusse veeretavad, ning lõhub neid väikeste nihestustega. Ajaliselt järjestatud, ent “muidu segases” olekus paigutus lubab lugeda nii joonena kui ka juhusliku avamisena; iga pala kannab eraldi löögi ning lisab kogule teise registri, kui kõrvale sattub vastasmotiiv. Lõõp ja lori ei tühista tõsidust, vaid testivad selle kestvust: kui fraas püsib ka pärast nalja, on tal sisu. Korduvad teemad – isamaalise retoorika klišeed, ametliku kõne tühikäik, argipäeva tooni nihked – annavad kogule rütmi, mis meenutab esituslugude programmi. Nii kujuneb teosest viisilise luule ja publitsistliku kommenteerimise piiriala, kus laululine vorm aitab tähele panna, kuidas keel loob tegelikkust ja kuidas seda saab nupukalt käänata.

Rudolf Rimmel oli eesti luuletaja ja publitsist, keda on kirjeldatud sotsiaalselt tundliku satiirikuna; ta toimetas pikalt noorteajakirja Noorus kirjandusosa ega hoidnud oma tekstides tagasi ühiskondlikku teravmeelt. Tema luules põimusid rahvuslikud teemad ja päevakajalisus vormilise distsipliiniga, mis toetas lakoonilist, vahel aforistlikku löögijõudu. Rimmeli portree avaneb nii luulekogude kui ka esseistike põhjal: toon on vahelduv, kuid siht on selge – testida keele mõju ja harjutada lugeja tähelepanu. Rimmeli kohta saab ülevaate Eesti kirjanike veebi­leksikonist ning tema teoste käsitlustest ja väljannetest raamatupoodide kirjeldustes.