Pärast haldjasaart

Luulekogu „Pärast haldjasaart“ avab Rudolf Rimmeli poeetilise maailma, kus reaalsus ja fantaasia põimuvad. Pealkiri viitab kujuteldavale paigale, mis justkui asub meie argise kogemuse taga ja milleni jõudmine nõuab sisemist teekonda. Tekstides leiab lugeja korduvaid looduspilte – vihm, tuul, pilved ja vikerkaar –, mis annavad värssidele rütmilise hingamise ja seovad poeedi isiklikud mõtisklused universaalsemate teemadega. Luuletused liiguvad sageli lüürilisest tundetoonist sümbolilise üldistuseni, pakkudes ühtaegu nii intiimset kui ka üldist lugejakogemust.

Kogus kajastub poeedi huvi inimese sisemaailma ja mälu vastu. Läbi korduvate kujundite kerkivad esile lapsepõlvepildid, igatsus ja aja paratamatu möödumine. Haldjasaare motiiv viib lugeja unistuste ja kujutlusvõime piirimaile, kust avaneb võimalus vaadata argireaalsust uue nurga alt. Rimmeli värsid annavad edasi tundlikkust ja haavatavust, kuid samas ka püüdlemist valguse, ilu ja tähenduse poole. Raamat sobib neile, kes otsivad luulest nii lohutust kui ka vaimset äratundmist.

Rudolf Rimmel (1937–2003) oli eesti luuletaja, publitsist ja poliitik, kelle loomingut on iseloomustatud kui lüürilist ja sümbolirohket. Ta avaldas mitmeid luulekogusid, kus on ühendatud isiklikud kogemused, rahvuslikud teemad ja filosoofilised üldistused. Lisaks kirjanduslikule tegevusele tegutses ta ajakirjanduses ning hiljem osales aktiivselt Eesti poliitikas. Rimmeli looming on jäänud eesti kirjanduslukku kui tundeküllane ja poeetiliselt kujundirohke panus, mis peegeldab nii oma aja ühiskondlikke pingeid kui ka poeedi sisemaailma otsinguid.