Luigelegend. Poeemid
Luigelegend. Poeemid
Järeletulemise võimalusi ei õnnestunud laadida
- Seisukord: Hea (kasutatud)
- Märkused:
- Eesti Raamat | 1980
- 181 lk | Pehmekaaneline | 129 x 165 mm
- ISBN:
- Keel: eestikeelne
Rudolf Rimmeli „Luigelegend. Poeemid” on kogumik, mis koondab mitmeid pikemaid luulevorme, milles autor uurib inimese elu tähendust, ajaloolist mälu ja loomingulise vaimu kestvust. Keskne teos „Luigelegend” ammutab inspiratsiooni mütoloogilisest ja looduslikust ainestikust, kujundades luigest universaalse sümboli, mis tähistab nii ilu kui ka kaduvust. Rimmel põimib oma poeetilises keeles lüürilise tundlikkuse ja filosoofilise sügavuse, tehes lugejale kättesaadavaks sisemise vaatluse ja vaimse rännaku. Tema poeemid arenevad episoodiliselt, sageli mitmeplaaniliselt, ja sisaldavad allteksti, mis viitab nii eesti kultuuriloole kui ka laiematele eksistentsiaalsetele küsimustele.
Kogumikus leiduvad poeemid kasutavad erinevaid poeetilisi registreid – aeg-ajalt romantiliselt kujundirohkeid, siis jälle napilt realistlikke –, et väljendada nii isiklikke kui ka rahvuslikke läbielamisi. Rimmelil on oskus ühendada ajalooline teadvus ja individuaalne tunnetus, andes hääl nii kangelastele kui ka tundlikele vaatlejatele. Tema luule keskmes on alati inimene – otsiv, mõtlev ja sageli haavatav –, ent mitte murdunud. Poemaatiline vorm võimaldab tal arendada teemasid süvitsi, tuues esile kordusi, motiive ja rütmilist kulgu, mis loovad tekstile helilise ja meditatiivse mõõtme. „Luigelegendis” kajab läbi ka mälestuste ja kaotuste motiiv, mis seob isikliku laiemate kultuuriliste püüdlustega.
Rudolf Rimmel (1929–2003) oli eesti luuletaja, esseist ja tõlkija, kelle loomingut iseloomustab kõrge keelekultuur ja süvenev maailmatunnetus. Ta debüteeris 1950ndatel ning kujunes ajapikku autoriks, kelle luules põimuvad rahvuslik identiteet, esteetiline tundlikkus ja moraalne selgus. Rimmel töötas mitmel ametikohal kultuuri- ja kirjanduselus, olles tegev nii toimetajana kui ka tõlkijana. Tema poeemid kuuluvad eesti luuletradiitsiooni sellesse harusse, kus mõtisklev ja rahulik tempo seob poeetilise kujundi ajalooteadvuse ja inimese sisemise arenguga. „Luigelegend” on esinduslik näide tema küpsest, vormiteadlikust ja tundlikust poeesiast.
