Procaine'i päevikud

Ross Thomase romaan „Procaine’i päevikud“ on pingest kantud poliitiline põnevik, mis kätkeb endas nii spioonikirjanduse elemente kui satiirilist ühiskonnakriitikat. Teose keskmes on endine valitsusametnik, kelle minevik on tihedalt seotud poliitiliste intriigide, luuretegevuse ja varjatud kokkulepetega. Kui ta asub kirjutama päevikut, hakkavad ilmnema aastate jooksul varju jäänud seosed ja sündmused, mis on senini mõjutanud tema elu ja lähikondseid. Päevikuvorm annab autorile võimaluse ühendada tagasivaated ja käesolev hetk, luues loo, kus tegelikkus ja mälu põimuvad keerukaks mustriks.

Thomas kujundab peategelasest karakteri, kelle küünilisus ja elukogemus peegeldavad Ameerika võimu- ja luureaparaadi varjupoolt. Päevikute kaudu avaneb lugejale lugu mehest, kes on olnud sündmuste keskel, kuid kelle roll jääb sageli varjatuks. Romaani süžee liigub paralleelselt mineviku paljastuste ja oleviku arengutega, mille käigus tuleb tegelasel toime tulla nii isiklike süümepiinade kui ka poliitilise survega. Tekst on ladus ja täpne, tihti teravmeelne ning terava pilguga, mis muudab selle mitte ainult põnevusromaaniks, vaid ka kriitiliseks kommentaariks võimu ja eetika suhetest.

Ross Thomas (1926–1995) oli Ameerika kirjanik, kelle looming keskendub poliitilistele ja luureainelistele romaanidele. Teda hinnatakse eelkõige võime eest siduda detailne süžee musta huumori ja teravmeelse ühiskonnavaatlusega. „Procaine’i päevikud“ on üks tema hilisematest teostest, kus ta jätkab talle omast satiirilist, ent meisterlikult pingestatud stiili. Thomase teosed on sageli iseseisvad, kuid neid ühendab läbivalt võimu varjatud mehhanismide kriitiline kujutamine, mille kaudu avaneb maailm, kus eetika ja lojaalsus on pidevas ümberhindamises.