Päikesetõus

Rosie Thomase romaan „Päikesetõus“ viib lugeja ajas tagasi 20. sajandi algusesse, mil kaks Briti naist – teineteisest erineva elukogemuse ja iseloomuga – satuvad ühiselt seiklema Egiptusesse. Lihtsast inglise perekonnast pärit brünett elunautija ja tema reserveeritum, intellektuaalsem reisikaaslane satuvad uude kultuurilisse ja geograafilisse keskkonda, mis muudab nende maailmavaadet ning paneb proovile nii nende sõpruse kui ka sisemised väärtused. Muistse tsivilisatsiooni varemete, kõrbeliiva ja idamaise salapära taustal põimuvad isiklikud otsingud armastuse, vabaduse ja identiteedi järele.

Romaani keskmes on arheoloogiline ekspeditsioon, kus tegelased puutuvad kokku nii ajaloo kui ka kolonialistliku ajastu valupunktidega. Ajaloolised detailid ja keskkonnakujutused on põhjalikult läbi kirjutatud, andes tekstile ajastuomase atmosfääri. Egiptus ei ole üksnes eksootiline taust, vaid sümbol sisemiste muutuste ja piiride avardumise kohta. Lugu kulgeb aeglaselt, keskendudes pigem tegelaste vaimsele arengule kui pingelisele süžeele. Sotsiaalsete normide ja isiklike valikute vaheline pinge on läbiv motiiv, mida autor käsitleb empaatia ja tähelepanuga.

Rosie Thomas on briti autor, kes on tuntud eelkõige oma mitmekihiliste naistegelaste ja eksootiliste tegevuspaikade poolest. Enne kirjanikukarjääri oli ta ajakirjanik ning hiljem reisis palju, ammutades inspiratsiooni eri paikade kultuuridest ja loodusest. Tema teostes põimuvad romantilised ja ajaloolised liinid, kuid need ei taandu pelgalt meelelahutusele – ta käsitleb tihti identiteedi, kuuluvuse ja eneseotsingute teemasid. „Päikesetõus“ esindab hästi tema loomingule iseloomulikku rahulikku, kuid emotsionaalselt laetud stiili, milles rõhutatakse sisemist küpsemist ja elukogemuse mõtestamist.