Õhtupoolikud Emilyga

Romaan „Õhtupoolikud Emilyga” viib lugeja 19. sajandi keskpaiga Uus-Inglismaale, väikesesse Amhersti linna, kus kohtuvad noor Miranda Chase ja eraklik luuletaja Emily Dickinson. Lugu kujutab tütarlapse küpsemist keskkonnas, kus ühiskondlikud normid on ranged ja iseseisvuse väljendamine sageli takistatud. Miranda satub Emily vaimukuse, sõltumatuse ja luuleande mõjuvälja, nähes temas eeskuju ja inspiratsiooni. Samas ei osutu sõprus särava poetessiga sugugi lihtsaks – Emily on nõudlik ja ettearvamatu, mis seab noore neiu valikute ette, kui ta ise kasvab ja hakkab maailma uue pilguga nägema.

Teos on ühtaegu arenguromaan ja ajastu portree. Miranda kujunemistee kulgeb sõpruse, armastuse, kaotuste ja eneseleidmise kaudu, taustaks Ameerika kodusõja mõjud ning kogukonna surve. Romaan toob esile ka Emily Dickinsoni isiksuse varjatud tahke – tema eraklikkuse, loomingulise sügavuse ja trotsi ühiskondlike reeglite vastu. See loob haruldase vaate poetessi igapäevaellu, mida ümbritsesid saladused ja vähesed inimlikud kontaktid. Autor põimib osavalt kokku ajaloolise tõepära ja ilukirjandusliku kujutlusvõime, andes lugejale võimaluse mõtiskleda, mida tähendab sõprus, vabadus ja sisemine sõltumatus piiravas keskkonnas.

Rose MacMurray (1945–1997) oli Ameerika kirjanik, kelle looming on jäänud väheseks tema varase surma tõttu. „Õhtupoolikud Emilyga” ilmus postuumselt ning sellest kujunes tema tuntuim teos. Kirjanikku paelus Emily Dickinsoni elu ja looming, mille põhjal ta lõi romaani, mida on peetud üheks õnnestunumaks ilukirjanduslikuks portreeks sellest maailmakirjanduse klassikust. MacMurray oskas luua tundliku ja nüansseeritud pildi nii Dickinsoni eraklikust elust kui ka noore neiu eneseotsingutest, pakkudes lugejale poeetilist ja samas realistlikku pilku 19. sajandi Ameerika kultuurilisse miljöösse.