Mäesuusatamise põhialused

Raamat annab tervikpildi mäesuusatamise süsteemist, kus varustus, tehnika ja ohutus moodustavad ühe toimiva terviku. Teos koondab 201 fakti ja selgitust, mille abil suusataja seob mäel tehtavad valikud arusaamaga, miks suusk liigub just nii ja kuidas keha seda liikumist juhib. Käsitlus alustab põhiasendist ja raskuskeskme juhtimisest ning seob need servade töö, pöörde algatamise ja liugfaasi loogikaga. Tekst näitab, kuidas lumekatte iseloom ja nõlva kalle muudavad pidamist, libisemist ja pidurdust ning millal on mõistlik korrigeerida kiirust, trajektoori või kandade-säärte survet. Illustratsioonid aitavad võrrelda õnnestunud ja vigase liigutuse vahet; iga teema lõpus sõnastatakse lühike järeldus, mis kinnistab põhimõtte enne järgmise osani liikumist.

Kogumik avab varustuse valiku skeemi alates suuskade profiilist ja raadiusest kuni sidemete seadete ja saabaste sobivuseni. Varustuse käsitlus seob mõõdud liikumiskvaliteediga: mis muutub pöörde alguses, mis stabiilsuses jäisel või pehmel lumel, mis tunnetuses lainetaval pinnal. Tehnika peatükid kirjeldavad servitusnurga kasvatamist, surve jaotamist vasaku-parema suusa vahel, üleminekut püstisest asendist dünaamilisse ettepoole kallutusse ning ülakeha rolli, et suusk saaks töötada ilma vastuliigutusteta. Eraldi osad käsitlevad järsu, jäise, pehme ja rööpalise raja võtteid, moguleid ja servamata lund. Teos lisab lihtsad harjutused, millega parandada rütmi, servitunnet ja pöörde lõpetust; iga harjutuse juures on viga–parandus loogika. Ohutuspeatükid annavad juhised nähtavuse, teiste liiklejate ja rajaüleste üllatuste jaoks ning õpetavad planeerima lasku nii, et reaktsiooniaeg püsiks.

Teos sobib õpivahendiks esimesele hooajale ja kordamisvahendiks kogenule. Lugeja leiab samm-sammult ülesehitatud pildiseeriad, mis teevad arusaadavaks liigutuste järjekorra ja ajastuse; üle 300 illustratsiooni toetab iseseisvat harjutamist. Raamat soovitab jälgida muutujatena kiirust, kaldenurka, lumetuge ja kehaasendi sümmeetriat ning hoida fookus kolmel küsimusel: mida ma tahan suusaga teha, millise liigutusega ma selle põhjustan ja millist tagasisidet ma lumelt ootan. Nii kujuneb harjumus hinnata lasku enne pöördeid ja pöördel, mitte tagantjärele, ning uute võtetega edasi liikuda kontrolli, mitte juhuse toel.