Colas Breugnon. Elame veel!

Romain Rollandi teos „Colas Breugnon. Elame veel!“ kujutab endast lustakat ja elujaatavat romaani, mille keskmes on vana burgundlane Colas Breugnon – puusepp, rahvamees ja elutark jutuvestja. Tegu on päevikuvormis esitatud looga, mis viib lugeja 17. sajandi Prantsusmaa provintsi, kus peategelane vaatleb maailma läbi oma isikliku, muheda ja elukogenud vaatevinkli. Breugnon on mees, kes ei lase end heidutada ei sõdadest, vaesusest ega kiriku dogmadest – tema tarkus seisneb lihtsuses ja sügavas inimlikkuses. Ta naerab elu üle, kuid ei põlga ka kannatusi, sest kõik kuulub tema arvates loomulikult inimese osaks.

Romaani sündmustik kulgeb rahulikus tempos, põimides endasse igapäevaseid juhtumisi, kohaliku eluolu ja filosoofilisi arutlusi. Breugnon on elust läbi imbunud jutustaja, kelle keeles peitub nii teravmeelsus kui ka hellus. Tema lood on täis väikseid tähelepanekuid ja vaimukaid kommentaare, ent samas peegeldub neis sügavam arusaam inimesest ja ajast. Lugeja ees avaneb maailm, kus kõige kiuste leidub alati midagi, mille üle rõõmu tunda – olgu see vein, kevad, naer või lihtsalt teadmine, et „elame veel“. Sõdade ja katkude taustal jääb see elujaatus Rollandi teose kandvaks sõnumiks.

Romain Rolland (1866–1944) oli prantsuse kirjanik ja Nobeli kirjandusauhinna laureaat, kes oli tuntud oma humanistlike vaadete ja sügava sotsiaalse tundlikkuse poolest. Ta pooldas rahu, inimväärikust ja kultuuridevahelist mõistmist, olles nii oma aja tunnistaja kui ka kriitik. „Colas Breugnon“ erineb tema tõsisema sisuga teostest oma kergema ja mängulisema tooniga, ent selle all peitub siiski autori veendumus, et inimeses on midagi murdumatut – midagi, mis jääb püsima ka rasketel aegadel.