Colas Breugnon. Elame veel!

Romain Rolland’i romaan „Colas Breugnon. Elame veel!” toob lugeja 17. sajandi Burgundiasse, kus elurõõmus ja teravmeelne puusepp Colas Breugnon elab oma argipäeva täis väikeseid rõõme, suuri kaotusi ja lakkamatut elujanu. Rolland annab oma peategelase suu kaudu edasi lihtsa mehe mõttemaailma, kes vaatamata kannatustele ja ebaõnnele ei kaota kunagi oma elutahet ega armastust elu vastu. Colas, kes räägib iseendast ja oma elust, jagab oma päevikumärkmetes vaimukaid tähelepanekuid maailma ja inimloomuse kohta, segades kokku filosoofilise sügavuse ning robustse huumori.

Romaani keskmes ei ole mitte dramaatilised sündmused, vaid pigem elamise kestev rõõm ja inimese vastupanujõud aja, vaesuse ja surma ees. Colase pilk on sageli satiiriline, ent mitte kibestunud; ta oskab naerda ka iseenda üle. Tema eluviis on aeglane ja maine, täis sööki, jooki, tööd ja rahulolu lihtsatest asjadest. Rolland kujutab oma kangelast kui elunautijat, kelle tarkus tuleb kogemusest, mitte raamatutest, ja kelle eluterve talupoja mõistus muudab ta vaatamata oma lihtsusele suureks filosoofiks.

Romain Rolland (1866–1944) oli prantsuse kirjanik, kes pälvis Nobeli kirjandusauhinna oma idealistlike ja humanistlike vaadete eest. Tuntud eelkõige romaanisarjaga „Jean-Christophe”, käsitles ta oma loomingus sageli üksikisiku sisemist kasvu ja vaimuvabaduse teemat. „Colas Breugnon” ilmus esmakordselt Esimese maailmasõja ajal, 1919. aastal, ning on jäänud tema loomingus silmapaistvaks teoseks, milles lihtne inimene kehastab elu ja rõõmu võitu üle vägivalla ja masenduse. Eesti keeles ilmus see tõlkes pealkirjaga „Elame veel!”, mis kannab endas kogu raamatu meelelaadi.