Annette ja Sylvie

Romain Rollandi teos „Annette ja Sylvie“ on intiimne ja sisekaemustele toetuv romaan, mis käsitleb kahe noore naise sõprust ja selle arenemist eri eluetappidel. Tegevus leiab aset 20. sajandi alguse Prantsusmaal, taustaks sotsiaalsed muutused ja sisepinged, kuid keskmes on siiski isiklik ja tundeline suhe kahe peategelase vahel. Annette on mõtlik ja idealistlik, kalduv eneseanalüüsile ja sügavale sisemisele tööle, samas kui Sylvie esindab elujanu, vahetust ja impulsiivsust. Nende vastandlikud loomused loovad suhte, mis on ühtaegu tõmbav ja hapralt tasakaalus, täis vaikseid pingeid ja mõistmatajätmisi.

Rolland uurib peene psühholoogilise pilguga, kuidas sõprus võib kujuneda elu mõtestamise vahendiks, peegeldades samas üksikisiku sisemisi konflikte. Romaani tonaalsus on meditatiivne ja vaikne, eemal dramaatilistest sündmustest, keskendudes pigem väikestele muutustele tajus ja tundes. Läbi Annette'i vaate avaneb ka ühiskonnakriitiline aspekt – naise roll, hariduse tähendus, vabaduse ja vastutuse piirid. Rolland ei paku lahendusi, vaid pigem kõrvutab hoiakuid ja laseb lugejal tunnetada nende põrkumise tagajärgi. Lõpuks kujuneb romaaniks küsimus mitte ainult sõprusest, vaid ka isikliku tee leidmisest ja sellest loobumise valulikkusest.

Romain Rolland (1866–1944) oli prantsuse kirjanik, muusikateadlane ja rahuaktivist, Nobeli kirjanduspreemia laureaat. Tema looming on sageli seotud humanismi, eetiliste valikute ja vaimse iseseisvuse teemadega. Tuntud eeskätt romaanisarjaga „Jean-Christophe“, käsitleb ta ka „Annette ja Sylvie“ lehekülgedel hingeelu peensusi ja inimsuhete haprust sügava empaatiaga. Rollandi stiil on rahulik ja läbimõeldud, sageli esseistlik, rõhudes rohkem mõtteprotsessile kui sündmustikule. See romaan kuulub tema hilisemasse loomingusse, olles delikaatne ja aus sissevaade kahe inimese vaimsesse lähedusse ja selle vältimatusse muutumisse ajas.