Maavärin

Sageli jõuavad meieni uudised kaugeis paigus toimunud maavärinatest. Teatud mõttes on maavärinad meile kõigile tuttavad. Kas me aga teame, mida maavärinad tegelikult tähendavad? Avalikkusele lahti seletamiseks on seismoloogia tihtipeale tänamatu teema, sest lihtsustamine võib kergesti eksiteele viia. Selle väljakutse on vastu võtnud kogenud briti seismoloog Roger Musson oma raamatus “Maavärin – laastavaim loodusnähtus maailmas”.Teadlased hoiatavad, et üsna pea võib katastroofiliste tagajärgedega maavärinas hukkuda miljon inimest – ja see juhtub seal, kus me seda kõige vähem oodata oskame. Sajandeid on maailma mõningate paikade elanikud teadnud, et neid ohustavad surmatoovad maavärinad. Nii mõneski piirkonnas ollakse niisuguste ohtlike sündmuste suhtes alati valvel. Aga kui 2010. aastal võimas maavärin magnituudiga 7 Haitit raputas, polnud peaaegu kellelgi aimu, et midagi niisugust tulemas on. Rohkem kui 300 000 inimest hukkus, sest hooned, mis polnud ehitatud maapinna ülitugevale rappumisele vastu pidama, varisesid kokku. Nende rusudes said hukka sealsed asukad. Tunnustatud briti seismoloog Roger Musson viib meid põnevale rännakule, kus me avastame, millised on need geoloogilised jõud, mis tekitavad maavärinaid ja tsunamisid. Raamatust saame lugeda, kuidas aegade algusest peale on maavärinaid jälgitud ja mõtestatud, ning ka seda, kuidas inseneriteaduse saavutused meie linnu maavärinate eest kaitsta suudavad. Ja kas võimaliku miljoni ohvriga maavärina vastu ka rohtu on võimalik leida.