Kogu elu

Robert Seethaleri romaan „Kogu elu” kujutab ühe lihtsa mägiküla elaniku, Andreas Eggeri elukaart vaikses, kuid mõjuvas rütmis. Loo keskmes ei ole mitte suured pöördelised sündmused, vaid elu aeglane ja järkjärguline kulgemine läbi argiste tööde, isiklike kaotuste ja looduse tsüklilise rütmi. Peategelane, kes alustab noore poisina suures majapidamises talutöödega, leiab lõpuks oma kutsumuse köisraudtee rajaja ja hooldajana. Tema elus puudub pealtnäha märkimisväärne ambitsioon või dramatism, ent just see muudab tema teekonna liigutavaks ja samas universaalseks.

Eggeri elu raamib mägede maailm – Alpid ei ole pelgalt taust, vaid romaani üks kandvaid elemente. Looduse muutumatuse ja inimese haavatavuse vahel joonistub välja tasakaal, kus ellujäämine ja leppimine on üks ja sama asi. Seethaler kasutab nappi, selget keelt, mis ei püüa üle dramatiseerida, vaid laseb tegelase elul ise kõnelda. Ajaloolised muutused – sõda, tehnoloogiline areng, tsivilisatsiooni tung mägedesse – jäävad romaanis taustale, ent mõjutavad peategelase saatust siiski oluliselt. Selline mõõdukalt distantseeritud vaatenurk toob esile elu üldinimliku väärtuse ja selle, kuidas väiksemad hetked moodustavad kokku täisväärtusliku terviku.

Robert Seethaler (sündinud 1966) on austria kirjanik ja stsenarist, kelle loomingu keskmes on sageli lihtsad inimesed, keda elu on asetanud äärealadele – nii geograafiliselt kui ka ühiskondlikult. Tema kirjutamislaadi iseloomustab lakoonilisus ja empaatia, mis võimaldab väheste sõnadega edasi anda suuri sisemisi liikumisi. „Kogu elu” tõi talle rahvusvahelise tuntuse ja kriitikute tunnustuse, olles Man Booker International Prize’i nominent ning mitmete kirjandusauhindade laureaat. Seethaleri looming pakub vaikses tempos kulgevat, ent sisuliselt sügavat kirjandust, mis kõnetab lugejat just oma tähelepaneliku inimkäsitluse ja looduse tajuga.