Chancellori käsikiri

Robert Ludlumi põnevusromaan „Chancellori käsikiri“ viib lugeja maailma, kus valitsus, luure ja vandenõud moodustavad keeruka ja ohtliku võrgustiku. Lugu algab Ameerika luureagentuuri teadlase Peter Chancellori kirjutatud käsikirjaga, mis käsitleb tundlikke ja peidetud seoseid võimu, sõjatööstuse ja poliitika vahel. Käsikiri, mille sisu pole mõeldud avalikuks tarbimiseks, satub valede inimeste kätte ning käivitab sündmusteahela, milles mitmed võimukandjad ja salaorganisatsioonid püüavad selle avalikustamist igal võimalikul viisil takistada. Peategelasest saab tahtmatu sihtmärk, keda ähvardab nii juriidiline kui füüsiline häving, kui ta satub teadmatusest suurema mängu keskmesse.

Ludlumi käekirjale iseloomulikult areneb süžee tempokalt ja ootamatute pööretega. Tegelaskujude motiivid on tihti mitmekihilised, mistõttu ei ole esmapilgul selge, kes on liitlane ja kes vaenlane. Peategelase moraalne kompass satub pidevalt proovile – küsimus sellest, kas tõe avalikustamine on alati õigustatud, jookseb teose lõikes läbi kui keskne eetiline dilemma. Lugemiskogemust kannab tugev pingetunne, mida Ludlum oskab hoida elavana stseenist stseeni. Kaasatud on tehniline detail, luure- ja poliitiline žargoon ning rida rahvusvahelisi asukohti, mis loovad globaalse ulatuse ja panevad loo resoneeruma ka ajalooliste sündmustega.

Robert Ludlum (1927–2001) oli ameerika kirjanik, kelle nimega on seotud üle kahekümne rahvusvahelise menuraamatu. Tuntuks sai ta eelkõige „Bourne’i identiteedi“ sarjaga, kuid „Chancellori käsikiri“ kuulub tema varasemasse loomingusse ja demonstreerib juba seal meisterlikkust vandenõulugude ja poliitiliste trillerite žanris. Ludlumit iseloomustab võime ühendada keerukad süžeed laialdaste ühiskondlike teemadega, luues teoseid, mis pakuvad meelelahutust, aga kutsuvad ka kahtlema ametlikus tõepildis. „Chancellori käsikiri“ peegeldab seda suunda eriti selgelt, tõstatades küsimusi info võimu ja vastutuse kohta maailmas, kus teadmatus võib olla sama ohtlik kui teadlik valik.