Bourne'i identiteet

„Bourne’i identiteet“ on Robert Ludlumi rahvusvahelise menu saavutanud põnevusromaan, mis avab Jason Bourne’i saaga esimese peatüki. Teos algab salapärase olukorraga: Vahemerest päästetakse mälu kaotanud mees, kelle kehal leidub kuulijälgi ja naha alla peidetud Šveitsi pangaandmeid. Mees ei tea, kes ta on, miks teda tulistati ega milline minevik teda varitseb. Tema ainsaks vihjeks identiteedi taastamisel on nimi „Jason Bourne“ – ja seegi võib olla vale. Nii algab tempokas ja pingeline teekond, kus peategelane püüab lahti harutada oma minevikku ning samal ajal jääda ellu, olles tundmatute ja ohtlike jälitajate sihtmärgiks.

Ludlum loob süžee, mis liigub kiiresti läbi Euroopa linnade, luues maailmasõjajärgse poliitika, luuretegevuse ja terrorivõrgustike ristumiskohale toetuva tausta. Teose keskmes ei ole ainult tagaajamised ja kavalad manöövrid, vaid ka sisemine konflikt – mehe võitlus iseenda mõistmise ja mineviku aktsepteerimisega. Kogu loo vältel püsib küsimus, kas Jason Bourne oli varem tapja või ohver, kas tema oskused on õpitud kaitseks või rünnakuks. Tegelaste suhted, sealhulgas Bourne’i side noore teadlase Marie St. Jacques’iga, annavad loole emotsionaalse sügavuse, mis tasakaalustab haaravat ja vägivaldset tegevust.

Robert Ludlum (1927–2001) oli Ameerika kirjanik, kelle loomingu keskmes on poliitiline vandenõu, varjatud identiteedid ja üleilmne spionaaž. Tema raamatud on tuntud tiheda süžee, kiire tempo ja moraalse ebakindluse poolest, milles head ja halvad piirid on sageli hägusad. „Bourne’i identiteet“, mis ilmus esmakordselt 1980. aastal, sai kiiresti rahvusvaheliseks menukiks ning pani aluse mitmeosalisele romaanisarjale ja hiljem ka populaarsele filmifrantsiisile. Ludlumi teos on jäänud kestma oma oskusliku pingeloo ülesehituse ja ajas vastupidava teemakäsitluse tõttu, mis puudutab identiteeti, mälu ja kontrolli üle iseenda elu.