Bourne'i identiteet
Bourne'i identiteet
Järeletulemise võimalusi ei õnnestunud laadida
- Seisukord: Hea (kasutatud)
- Märkused:
- Hotger | 1997
- 615 lk | Kõvakaaneline | 150 x 206 mm
- ISBN: 9985839285
- Keel: eestikeelne
Robert Ludlumi „Bourne’i identiteet“ on tempokas ja pingeline põnevusromaan, mille keskmes on mees, kes ärkab raskelt vigastatuna ega mäleta midagi oma minevikust. Peategelane, kelle nimeks saab Jason Bourne, leiab end Šveitsi arstide hoole alt, taskus kummalised vihjed mitmele pangakontole ja teadmised, mida ta ise ei suuda seletada – näiteks relvade käsitlemine ja keelteoskus. Selgub, et tema identiteet on seotud rahvusvahelise luuresüsteemi ja varjatud operatsioonidega, millele ta oli enne mälukaotust keskne tegelane. Nii algab Bourne’i teekond iseenda mineviku jälgedes, mis viib ta läbi Euroopa ja aina sügavamale globaalse vandenõu südamesse.
Romaani narratiiv kulgeb kahe tasandi vahel: ühelt poolt jälgib lugeja Bourne’i katseid oma identiteeti taastada ja elus püsida, teisalt lahkneb tema ümber kõrgetasemeline operatsioon, mille läbipõimunud liinid ulatuvad valitsusasutustest terroriorganisatsioonideni. Kõrvaltegelastest joonistub esile Marie – majandusteadlane, kellest saab Bourne’i liitlane ja usaldusalune. Nende omavaheline suhe annab loole emotsionaalse telje, mis tasakaalustab külma ratsionaalsusega laetud tegevust. Ludlum kasutab tihedat süžeekonstruktsiooni, milles iga uus vihje avab ukse järgmise saladuseni, hoides pinget järjepidevalt üleval kuni viimaste lehekülgedeni.
Robert Ludlum (1927–2001) oli Ameerika kirjanik, kelle looming keskendub rahvusvahelise spionaaži ja vandenõuteooriate ümber keerlevatele teemadele. „Bourne’i identiteet“ on tema kuulsaim teos ja esimene raamat Jason Bourne’i sarjast, mille põhjal on valminud ka menukad filmid. Ludlumi stiilile on iseloomulik keeruline, ent loogiline sündmustik, psühholoogiline pinge ja moraalne ambivalentsus. See romaan ei käsitle üksnes identiteedikaotust füüsilises mõttes, vaid ka sügavamat küsimust: kas inimene on see, kelleks ta end peab, või see, milleks teda on kujundanud teiste huvid ja süsteemid?
