Reisid Lõunamere saartel

Robert Louis Stevensoni teos „Reisid Lõunamere saartel“ põhineb autori rännakutel Vaikse ookeani saarestikes 19. sajandi lõpul. Kirjutised ühendavad päeviku, vaatluse ja kirjeldava jutustuse jooni, pakkudes ülevaadet kohtumistest, oludest ja muljetest, mis saartel viibimise jooksul kogunesid. Stevenson ei piirdu maastike ega kohalike eluolude kirjeldamisega, vaid püüab mõista ka saarte sisemisi seoseid, ühiskondlikke suhteid ja kultuurilisi jooni, mis olid väljastpoolt tulijale sageli raskesti tõlgendatavad.

Tekst liigub erinevate paikade ja ajamomentide vahel, kajastades nii füüsilist liikumist kui ka autori tähelepanu muutumist. Reisikirjad on isiklikud, kuid sisaldavad ka üldisemaid tähelepanekuid kolonialismi, haiguste, religiooni ja valitsemise kohta. Stevenson vaatleb kogetut vaheldumisi uudishimu ja kriitilisusega, osutades kohalike ja eurooplaste vaheliste suhete mitmetähenduslikkusele. „Reisid Lõunamere saartel“ ei ole ainult liikumine punktist punkti, vaid ka püüe jäädvustada hetki, mille tähendus selgub alles tagantjärele või jääbki osaliselt varjatuks. Teos on ühtlasi liikumine ruumis ja pilguavaldus ajastu maailmatunnetusse.