Mõistulood

Raamat koondab Robert Louis Stevensoni lühikesed mõistujutud, mille keskmes on inimese elu ja valikud, usk ja kahtlus, tegu ja tagajärg. Tekstid ei järgi lihtsat loomamuinasjutu skeemi, vaid liiguvad dialoogi, miniatuurse jutustuse ja aforistliku tähelepaneku piiril. Loo algus seab olukorra, konflikt avaneb mõne täpse kõnelõigu või pildina, lõpp jätab ruumi järelemõtlemiseks. Kogumiku raskuspunkt on küsimises, mitte vastamises: kas printsiibid peavad vastu kiusatusele, millal moraalne positsioon variseb, kuidas kujuneb südametunnistuse hääl. Eestindus toob need lühipalad eesti keelde selges ja ökonoomses sõnastuses, hoides originaali rütmi ja mõtte tihedust. Köide kuulub sarja Klassikalised lood ning annab lugejale tervikliku pildi autori isikupärasest allegoorialaadist, mille kergus vormis ei varja sisu rangust. Järelsõna aitab avada tekstide tausta ja žanri päritolu ning asetab kogu autori loomingu laiema pildi sisse, nii et kogumik toimib ühtaegu iseseisva valikuna ja portaalina ülejäänud teoste juurde.

Kogumiku ülesehitus on sihipärane. Lood on valitud nii, et kõrvuti on vastuolulised vaated ja eri registrid: õpetlik parabel, irooniline vahepalik, sünge hingekaemus. Tegelasi on vähe, ent rollid on täpsed: rändur, munk, valitseja, kaupmees, võõras või jutustaja, kes tõstab esile mõne otsuse hetke. Nähtamatu kõrvaltegelane on lugeja, kellelt oodatakse otsust, millise järelduse ta enda jaoks teeb. Tõlge taandab liiasuse, jätab töö tegema kujundi ja mõtte, mistõttu raamat sobib aeglaseks lugemiseks, ühe või kahe pala kaupa. Mõistujuttude järjestus loob rütmi, mis viib korduvalt ühe tuumküsimuseni: mis on väärt tegu, kui tuginetakse üksnes omakasule, harjumusele või hirmule. Sari annab sellele tekstikogule ka konteksti: kõrvuti teiste klassika köidetega on siin näha lühivormi kui täpse tööriista mõju ja vastupidavust.

Robert Louis Stevenson oli šoti päritolu jutustaja, kes sidus seiklusliku loo, psühholoogilise vaatlusviisi ja kõlbelise mõõtme. Laiemale publikule on ta tuttav romaanide kaudu, kuid sama oluline on tema töö lühivormidega, mille hulka need mõistulood kuuluvad. Kirjanik tegutses mitmes žanris ning otsis vorme, kus lihtne süžee kannaks laia mõtet. Elukäik viis teda kodumaalt kaugele ja tervis sundis rändama, mis kajastub ka loomingus liikuvate paikade, kultuuride ja häälte mitmekesisusena. Stevensoni töödes kohtub range ehitus, täpne keel ja eetiline pinge; see ühendus on teinud temast autori, keda loetakse nii noorte seikluskirjanduse kui ka täiskasvanute mõtisklevate tekstide seas. Mõistulood näitavad teda autorina, kes usaldab lugeja arutlusvõimet ja laseb järeldustel sündida teksti ja lugeja kohtumispaigas.